ELi kliimaeesmärgid seavad ohtu Eesti toidutootmise
24. mai 2022, 12:09
Euroopa Liidus liikmesriikidele seatud kliima ja rohe-eesmärgid ei arvesta õiglaselt Eesti põllumajanduse lähtepositsiooniga ja püstitatud eesmärgid seavad ohtu Eesti toidutootmise.
ELi kliimaeesmärgid seavad Eesti põllumajandusele kohustuse vähendada süsinikuheidet 40 protsenti vähem kui kaheksa aasta jooksul. Eesti tasakaalustatud põllumajandustegevust arvestades on sellise eesmärgi täitmine toidutootmist ohtu seadmata üsna ebarealistlik, kirjutab Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri.
Ehkki Eesti põllumajandusele kehtestatav süsinikuheite vähendamise kohustus on veel lahtine, on praegustest ettepanekutest Eestile terendamas ebamõistlikult suur kohustus.
Möödunud nädala lõpus külastas Eestit Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans, kellega arutati Eesti kliima- ja rohe-eesmärkide täitmist. Kohtumisel osalenud Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus sõnas, et püstitatud eesmärkide täitmiseks tuleks arvestada liikmesriikide lähtepositsioonide ja senise panusega.
Mitmed komisjoni algatused panevad tõsiselt kulmu kergitama.
Roomet Sõrmus
/nginx/o/2022/05/18/14559944t1haec1.jpg)
«Praegu tundub, et seda ei tehta. Mitmed komisjoni algatused panevad tõsiselt kulmu kergitama. Olgu näiteks nimetatud peagi avaldatav sügavalt ebaõiglane säästva taimekaitse määrus või tarbetut halduskoormust tekitav tööstusheite direktiiv, rääkimata eelmisel aastal esitatud kavadest kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks,» rääkis Sõrmus.
Sõrmuse sõnul jäi kohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidendiga õhku küsimus, kust tuleb tulevikus toit ja energia, kui peaksime Eestis bioressursside kasutust veelgi koomale tõmbama.
«Positiivne on, et Euroopa Komisjonis mõeldakse energeetilise välissõltuvuse vähendamiseks aktiivselt biometaani tootmise võimaluste peale, aga tundub, et selleks vajalikud investeeringud tuleb teha olemasolevate vahendite ümberjaotamise arvelt ja uut raha vajalikeks investeeringuteks plaanid endas ei kätke,» ütles ta.
Kõige tulemuslikuma süsinikuheitme vähendamise põllumajanduses annaks sõnniku ja läga ümbertöötlemine biogaasijaamades, kuid selleks oleks vaja Eestisse ehitada umbes 30 uut jaama, mille kogumaksumus oleks vähemalt 360 miljoni eurot. Põllumajandusettevõtted on küll väga huvitatud uute biogaasijaamade rajamisest, kuid ambitsioonika plaani realiseerimiseks on vaja tõhusat programmi, vastasel korral võib kava jääda vahendite nappuse taha.