Kütuste rekordhindades on süü tugeval dollaril

Kütustehindade rekordasemele kerkimisel on oluline roll dollari kallinemisel euro suhtes.  Foto: Arvo Meeks

Ehkki nafta maailmaturuhinna rekordini on maad veel üsna palju, on mootorikütuste hinnad kerkinud üha uutele rekordtasemetele. Miks see nii on?

Kommentaatorid, keda Circle K endine peadirektor Kai Realo nimetas mõne aasta eest tugitoolianalüütikuteks, süüdistavad kütusefirmasid ahnuses ja vaat et kartellikokkuleppes, kütusefirmad ise viitavad liigkõrgetele aktsiisidele.

Möödunud nädalal kerkis nafta hind taas 110 dollarini barrel, millele meie kütusefirmad reageerisid bensiini hinna kergitamisega rekordtasemele, enam kui kahe euroni liiter. Tänu Tartu Terminalile, kes teiste suurte ühise hinnatõstmisega kaasa ei läinud, olid ka konkurendid sunnitud oma esialgsest plaanist loobuma, mistõttu said tarbijad hingetõmbeaega, makstes bensiini 95 liitri eest «vaid» 1,999 eurot. Tõsi, bensiini 98 liiter maksis küll juba üle kahe euro.

Kui vaatame bensiiniliitri hinna komponente, siis peaaegu poole sellest moodustavad maksud. 1,999-eurose liitrihinna puhul moodustavad maksud (aktsiis, käibemaks, varumakse) 90 senti. Mida kõrgem on kütuste sisseostuhind ehk kütuste hinnad Rotterdami sadamas, seda väiksem on maksude osakaal kütuseliitri hinnas ja vastupidi, mida madalamad on hinnad Rotterdamis, seda suurema osakaalu moodustavad maksud.