/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/03/13758691t1h901d.jpg)
«Õpin Tartu Ülikoolis füsioterapeudiks. Samal ajal töötan kooli kõrvalt fotograafina. Kas tööandja peab andma õppepuhkust, kui õpin eriala, mis ei ole seotud minu tööga?» küsib lugeja.
Lugeja küsib: kas tööandja peab andma õppepuhkust, kui õpin tööga mitte seotud eriala?
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt antakse töötajale tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu.
Kui töötaja õpib tasemeõppes (nt omandab õpingute lõpuks keskerihariduse, bakalaureuse- või magistrikraadi), siis on tal õigus saada 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevapõhist töötasu olenemata sellest, millal töötaja ettevõttes tööle asus ja millised on tema tööülesanded ettevõttes. Ei ole oluline, kas omandatav eriala on seotud ettevõtte tegevusega. Oluline on üksnes asjaolu, et töötaja õpib tasemeõppes.
Kokkuvõtlikult – kui töötaja läheb õppima näiteks kutsekooli, omandab rakenduslikku kõrgharidust või asub õppima ülikooli, siis pole vahet, kas ametilt fotograaf õpib füsioterapeudiks või juristiks – tööandjal on igal juhul kohustus õppepuhkus 20 kalendripäeva ulatuses hüvitada.
Lisaks sellele kasutatakse õppepuhkust kalendripäevades, st ka nädalavahetustel ja riigipühadel. Seega, isegi kui õppepuhkuse päev langeb mõnele riigipühale, näiteks jaanipäevale, on tegemist õppepuhkusepäevaga ning tööandja peab selle puhkusetasuga hüvitama.