N, 6.10.2022

Teisipäevast läheb võõrtööjõu palkamine lihtsamaks ja odavamaks

BNS
Teisipäevast läheb võõrtööjõu palkamine lihtsamaks ja odavamaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Võõrtöölised.
Võõrtöölised. Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane / Scanpix

Teisipäeval, 24. mail jõustub välismaalaste seaduses ligi 30 muudatust; näiteks väheneb tippspetsialisti töötasu nõue, kehtima hakkab erisus enne sõja algust Eestis töötanud Ukraina kodanikele, muutuvad nõuded renditöö vahendajale ning lisandub uusi meetmeid tööandjate korrale kutsumiseks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teatel on ettevõtete jaoks kõige positiivsema mõjuga muudatus tippspetsialisti palgakriteeriumi vähendamine. Kui praegu tuleb välismaalaste seaduse kohaselt maksta tippspetsialistile vähemalt kahekordset Eesti keskmist töötasu, siis alates 24. maist väheneb see nõue 1,5-kordse keskmise palgani.

Pääsevad piirarvust 

See tähendab, et kõik välismaalased, kellele tööandja maksab vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist töötasu, on välismaalaste seaduse tähenduses tippspetsialistid. Muudatuse positiivne mõju seisneb koja sõnul selles, et edaspidi on tippspetsialistil võimalik taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks sisserände piirarvu väliselt, kui tööandja maksab välismaalasele vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist palka.

Ühtlasi võib edaspidi lühiajalise töötamise registreerida üksnes täistööajaga töötamiseks. Erandina ei kehti täistööajaga töötamise nõue õpetaja, akadeemilise töötaja, teadlase ja noorsootöötaja kohta. Hetkel puudub seadusest täistööaja nõue. Muudatuse eesmärk on vältida juhtumeid, kus tööandja kasutab osalist tööaega palgakriteeriumist kõrvalekaldumiseks.

Koda toetab põhimõtet, et välismaalaste palgakriteeriumi suhtes peab valitsema õigusselgus ning vältida tuleb juhtumeid, kus osalist tööaega väärkasutatakse palgakriteeriumist kõrvalekaldumiseks. Samas näeb koda, et peagi jõustuv muudatus võib ebamõistlikult piirata tööandja ja välismaalase võimalust leppida kokku mõlemaid pooli rahuldavas tööajas.

Näiteks kui välismaalane soovib lühiajaliselt Eestis töötada esmaspäevast neljapäevani 8 tundi päevas, tööandja on sellega nõus ning välismaalase töötasu on osalise tööaja eest 2000 eurot, siis peagi jõustuv seadusemuudatus ei luba pooltel sellist kokkulepet enam sõlmida. Koda tegi riigikogule ettepaneku jätta see muudatus seaduses tegemata, kuid parlament ei toetanud seda ettepanekut.

Osaline tööaeg ei ole ettekääne

Välismaalaste seadusesse lisandub ka nõue, et kui välismaalane töötab töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel, siis tuleb tööandjal maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmist palka olenemata töölepingus kokkulepitud töökoormusest. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus pooled põhjendavad keskmise palga mittemaksmist osalise tööajaga.

Kaubanduskoda oli sellele muudatusele vastu, sest muudatuse jõustumisel võib tekkida olukord, kus välismaalasel ei ole sisuliselt enam võimalik töötada mitme erineva tööandja juures. Näiteks kui välismaalane töötab ühe tööandja juures 0,9 suuruse koormusega ja saab selle eest vähemalt Eesti keskmist palka ja 0,1 koormusega teise tööandja juures, siis peaks ka teine tööandja maksma osalise tööaja eest vähemalt Eesti keskmist palka. Selline lahendus ei ole koja arvates mõistlik.

Kui praegu peab renditöö vahendajal olema deposiidis vahendeid vähemalt 10 protsendi ulatuses välismaalase ühe kuu töötasufondist, siis alates 24. maist peab tööandjal olema tagatis välismaalase ühe kuu suuruse töötasu ulatuses. Seega suureneb tagatise nõue kümme korda.

Samas muutub tagatise nõude täitmine paindlikumaks. Edaspidi võib tagatise andjaks olla lisaks Eestis asuvale krediidiasutusele ka Eesti asuv kindlustusandja ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuv kindlustusandja või krediidiasutus. Kui täna on tagatisena aktsepteeritav üksnes deposiit, siis edaspidi võib tagatiseks olla nii deposiit kui ka garantii.

Kaubanduskoda peab positiivseks, et arvesse on võetud koja varasemat ettepanekut muuta renditöö vahendaja deposiidinõude täitmine paindlikumaks. Samas ei kiitnud koda heaks tagatise suurendamist. Koda tegi riigikogule ettepaneku jätta renditöö tingimuste muutmise muudatused seadusesse lisamata, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse.

Enne sõda saabunud võivad edasi töötada

24. mail jõustub välismaalaste seaduses ka muudatus, mis annab seadusliku aluse Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks välismaalasele, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset ning Ukraina kodanikule, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruarit, kui neil puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Kui Ukraina kodanik töötas lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis enne 24. veebruari ja tema Eestis töötamise aeg saab täis, siis võib Ukraina kodanik muudatuse jõustumisel Eestis edasi töötada ning talle ei kohaldu välismaalaste seadusest tulenevad nõuded lühiajalisele töötamisele. Sellisel juhul kohaldub tema töötamisele töölepingu seadus või võlaõigusseadus ja nendes sätestatud tingimused.

Erandina hakkab välismaalase tööandjale kehtima kohustus maksta välismaalasele vähemalt 0,8-kordset vastava tegevusala keskmist palka. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel tuleb aluseks võtta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tähtkood.

Politsei töö läheb lihtsamaks

Välismaalaste seaduses jõustuvad ka mitmed muudatused, mis aitavad politsei- ja piirivalveametil tõhusamalt tegeleda nende ettevõtetega, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid ja saavad seeläbi konkurentsieelise. Näiteks lisandub seadusesse säte, mis annab politsei- ja piirivalveametile õiguse teha tööandjale ettekirjutuse, kui tööandja ei täida oma kohustust maksta välismaalasele töötamise eest välismaalaste seaduses sätestatud tasu.

Ettekirjutuse võib teha tagasiulatuvalt kogu töötamise aja kohta, mil tööandja välismaalasele nõuetekohast tasu ei maksnud. Kui tööandja jätab ettekirjutuses määratud tähtajaks tasu maksmata, lõpeb välismaalase Eestis töötamise õigus järgmisest päevast. Kui tööandja jätab ettekirjutuse määratud ajaks täitmata, on politsei- ja piirivalveametil õigus kohaldada tööandja suhtes sunniraha kuni 32 000 eurot. Hetkel puudub seaduses selline võimalus.

Lisaks jõustuvad välismaalaste seaduses veel mitmed muud muudatused, mis aitavad vastutusele võtta seadust rikkuvaid ettevõtteid ja nende juhatuse liikmeid.

Kaks muudatust jõustuvad seejuures 2023. aasta alguses. Välismaalaste seadusesse lisandub kuni kaheaastase tähtajaga elamisluba, mida saab taotleda välismaalane, kes on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud ning kelle töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures. Selline elamisluba on vabastatud sisserände piirarvu alt.

Seega saab välismaalane edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada kolm aastat. Esiteks on välismaalasel võimalik lühiajalise töötamise registreerimise alusel Eestis töötada üks aasta ning seejärel saab ta taotleda kaheks aastaks elamisluba lühiajaliseks töötamiseks, mis ei lähe sissererände piirarvu alla.

2023. aasta 1. jaanuaril jõustuvad mitmed muudatused ka kasvuettevõtete jaoks. Nimelt on kasvuettevõtetel edaspidi lubatud välismaalasele maksta palka, mis on vähemalt 80 protsenti Eesti keskmisest palgast. Lisaks ei lähe kasvuettevõtte välismaalasest töötajatele väljastatud elamisload sisserände piirarvu alla. Sellise elamisloa puhul vajalik ka töötukassa luba.

Märksõnad
Tagasi üles