Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kliimaeesmärgid jäävad täitmata? Saastamine on Eestis kahe aastaga hoopis kasvanud (2)

Copy
Õhtuse tipptunni ummik Tartu maanteel Sikupillis.
Õhtuse tipptunni ummik Tartu maanteel Sikupillis. Foto: Madis Veltman / Postimees / Scanpix

2021. aasta viimases kvartalis emiteeriti Euroopa Liidus (EL) kokku 1,041 miljardit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti ehk rohkem kui 2019. aastal samal ajal. Seejuures on Eestis mullu toimunud tõus palju suurem kui koroonakriisist tekkinud ajutine langus ja emissioonid on kokku kerkinud pea 30 protsenti. 

Võrreldes 2020. aasta viimase kvartaliga suurenes emiteeritud kasvuhoonegaaside maht 8 protsenti, peamiselt majandusetegevuse taastumise tõttu peale Covid-19 piiranguid, teatas Eurostat. Siiski, vaatamata 2021. aasta tõusule näitab ELi kasvuhoonegaaside trend Eurostati andmeil üldiselt langust.

2021. aasta viimases kvartalis emiteerisid suurima osakaalu kogumahust, 22 protsenti, kodumajapidamised. Järgnesid 21 protsendiga nii tööstus kui elektritootmine, 12 protsendiga põllumajandus ja 11 protsendiga transport ja laod.

Emissioonid suurenesid kõigis sektorites, enim, 18 protsenti, transpordi- ja ladude sektoris, 11 protsenti kaevanduses ja 10 protsenti elektritootmises.

Emissioonid suurenesid ka kõigis liikmesriikides, enim Eestis – 28 protsenti. Järgnesid 27 protsendiga Bulgaaria ja 23 protendiga Malta. Vähim, vaid 0,3 protsenti, suurenesid emissioonid Küprosel. Hollandis ja Sloveenias oli kasv 2 protsenti ja Luksemburgis 3 protsenti.

Seejuures oli Eestis, Bulgaarias, Rootsis, Lätis ja Belgias 2021. aastal nähtud tõus tunduvalt suurem kui 2020. aasta langus.

Tagasi üles