/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/19/14562152t1h14f4.jpg)
Neljapäeval avaldas Paldiski Põhjasadam, et veeldatud maagasi (LNG) ujuvterminalile oleks soodsam asukoht Paldiski linna keskuses olevas Paldiski Põhjasadamas; Lääne-Harju vallavalitsus sellega ei nõustu, sest see mõjutaks otseselt linlasi.
Vald ei soovi LNG terminali Paldiski Põhjasadamasse (5)
«Viimasel ajal on Põhjasadam olnud üsna häälekas ses osas, et LNG ujuvterminalile oleks parim võimalik koht just sealses sadamas. Tegemist on mõtlematu avaldusega, sest on rida põhjusi, miks on valitud just praegune asukoht,» ütles Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat pressiteates. Lääne-Harju vallavalitsuse sõnul oleks ujuvkaile parim paik hoopis Lahepere lahes.
Lääne-Harju vallavalitsuse hinnangul ei sobi terminali rajada asustuse keskele, ent põhjasadama kaid asuvad Paldiski linna asustuse sees, ka lähim kool asub vaid 500 meetri kaugusel.
«Põhjasadam viitab, et Pakri poolsaare tippu kavandatav terminal asub Kloogaranna, Laulasmaa ja Lohusalu lähistel. Tegelikult on ujuvterminal Lohusalu ja Laulasmaa küladest enam kui 6,5 kilomeetri kaugusel. Kloogaranna rannaala ja ujuvterminali vahemaa on enam kui 10 kilomeetrit. Kaugus Paldiski linna asustusest on rohkem kui 3 kilomeetrit,» toob vallavalitsus välja.
Terminali kavandamine Pakri poolsaare tippu on valla sõnul olnud põhjalik läbimõeldud protsess. «LNG terminali näol on tegemist riiklikku strateegilist energiajulgeolekut ja maagaasi varustuskindlust tagava objektiga, mille kavandamist alustati enam kui 15 aastat tagasi. Protsess on olnud tugevalt põimitud Eesti ja Soome riikide vahelise Balticconnectori projektiga ning gaasi kompressorjaama asukohaga selle meiepoolse merre suubumise asukohas,» kirjutab vald oma pöördumises.
Säästliku maakasutuse põhimõttest tulenevalt on valla hinnangul mõistlik rajada terminal sinna, kus kahe riigi vaheline gaasi transiittoru suubub merre, kuna selliselt ei ole tarvis rajada täiendavat maismaatorustikku terminalist olemasoleva D-kategooria gaasitorustikuni. Praegu viiakse gaasivarustuse kindlustamiseks ellu ujuvterminali lahendust, kuid kõik eeldused, sealhulgas keskkonnamõjude hindamised on läbi viidud selleks, et rajada terviklik LNG terminal koos regiooni gaasitarbimise mahtu arvestavate mahutitega. Põhjasadamasse valla sõnul selliseid tingimusi loodud ei ole.
Arvestades protsessi keerukust, tähendaks terminali asukoha ümberotsustamine valla sõnul Eesti riigi energiajulgeoleku aspektist määramata ajaks ebavajaliku riski võtmist. Ka rohkem kui 3 kilomeetri pikkuse täiendava gaasitorustiku planeerimine ja projekteerimine, rääkimata ehitamine, tähendab valla hinnangul aasta-paari pikkust lahenduse edasilükkumist Eesti riigi jaoks.
Kolmandaks leiab vald, et keskkonnamõjud on poolsaare tipus terviklikult hinnatud, märkides, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbiviidud Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu raames. Lisaks on kai rajamisega seotud keskkonnamõjude hindamine läbi viidud keskkonnaloa menetluse raames. Põhjasadamas seevastu LNG terminaliga seonduvaid mõjusid ei ole valla andmetel varasemalt hinnatud, rääkimata uue maismaa gaasitrassi rajamisega seonduvatest keskkonnamõjudest.
LNG terminali rajamisel Põhjasadama alale asuks see valla sõnul A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte – Palsteve OÜ – ohualas. Et vältida suurõnnetuse doominoefekti, ei tohiks valla hinnangul kergekäeliselt sellistesse sadamatesse uusi riskiallikaid kavandada.
Viienda põhjusena toob vald välja majandusliku kahju aspekti nii riigile kui ettevõttele. «Eestil on küll pikk rannajoon, kuid niivõrd soodsaid asukohti nagu Paldiskis on kaubasadamate jaoks ühe käe sõrmede jagu. Nii riigile, kui ka ettevõttele endale on kaubavedude võimekuse aspektist majanduslikult äärmisel kahjulik ohverdada soodsas asukohas asuv valmisehitatud kaubasadama infrastruktuur olukorras, kui LNG terminali rajmiseks on olemas kõik eeldused Pakri poolsaare tipus,» selgitas Saat.
Lõpetuseks lisab vallavanem, et Lääne-Harju vallavalitsus on teinud endast kõik võimaliku, et aidata kaasa Eesti Vabariigi strateegiliste eesmärkide kaalutletud ja läbimõeldud täitmisele gaasivarustuse tagamisel LNG terminali kaudu. Veelgi olulisem, et seda on tehtud viisil, millega ei kaasneks kohalikele elanikele ega keskkonnale kahju.
«Terminali oleks olnud vaja juba eile. Asukoha ümberotsustamine lükkaks terminali rajamist ja kasutusele võtmist edasi määramata ajaks,» toonitas Saat.