Ametiühingud nõuavad erakorralist alampalga tõusu (2)

BNS
Copy
Ametiühingud soovivad ka tulumaksuvaba miiniumumi tõstmist.
Ametiühingud soovivad ka tulumaksuvaba miiniumumi tõstmist. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti ametiühingute keskliit tegi tööandjate keskliidule ettepaneku asuda viivitamata kahepoolsetesse läbirääkimisesse töötasu riikliku alammäära erakorralise tõusu küsimuses.

Ühtlasi tegi ametiühingute keskliit ettepaneku ka sotsiaalministeeriumile, rahandusministeeriumile ja  tööandjate keskliidule asuda viivitamata kolmepoolsetesse läbirääkimistesse tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks.

Ametiühingute keskliidu juhatus otsustas kõrge inflatsiooni tõttu teha ametliku ettepaneku võrdsustada töötasu riiklik alammäär ja tulumaksuvaba miinimum 700 euro tasemel alates selle aasta 1. juulist.

«Muudatused annavad koosmõjus alampalga saajale 95 eurot ennekõike sundkulude hinnatõusuga toimetulemiseks. Kolmepoolselt tellitud alampalga uuring sedastas, et miinimumpalga tõstmisel ei ole olulist mõju inflatsioonile ning alampalk mõju ulatub vähenevas mahus palkadele, mis asuvad allpool mediaankeskmist palgataset,» märkis ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson.

Ta tõi välja, et statistikaameti sundkulu uuringud on kinnitanud, et kogu alampalga saajate sissetulek kulub sundkulutustele, milleks on ennekõike toit ja eluasemega seotud kulud, sealhulgas elekter ja soojusenergia.

«Kuigi statistikaamet ei ole oma sundkulu uuringut viimase kuue kuu jooksul uuendanud, on varemates uuringutes kajastatud kaubagrupid olnud praeguse inflatsiooni peamisteks veduriteks. Sellest järeldame, et sundkulude hinnatõus on olnud suurem laiapõhjaliselt agregeeritud tarbijahinna indeksi tõusust,» selgitas Peterson.

Ametiühingute hinnangul on alampalga saaja kogukulude tõus enam kui 120 eurot kuus.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles paar nädalat tagasi BNS-ile, et nende esmane hoiak erakordse palgatõusu suhtes on skeptiline.

«Tuletame meelde, et alles neli kuud tagasi, 1. jaanuarist tõusis alampalk 70 eurot ehk 12 protsenti võrreldes eelmise aastaga. See oli väga kiire kasv, mille sarnast lähiajaloost ei leidu. Samuti on möödunud aastatel alampalga kasv olnud inflatsioonist oluliselt suurem,» märkis Aas, kelle sõnul puudub ka varasem kogemus alampalga tõstmiseks kaks korda aastas.

Tööandjad eelistavad seejuures, et uue kokkuleppe jõustumine jääb traditsiooniliselt uue aasta 1. jaanuariks. «See muidugi ei takista kellelgi võimaluse korral palku varem korrigeerimast,» rõhutas Aas.

Tagasi üles