/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/19/14562152t1h14f4.jpg)
Paldiski Põhjasadama omanik Paldiski Sadamate AS pöördus valitsuse poole, kuna ettevõte leiab, et Põhjasadam on veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali vastuvõtmiseks sobilikum kui praegu Alexela ja Infortari arendatav asukoht Pakri poolsaare tipus.
Paldiski Põhjasadam kaupleb LNG terminali õigust endale (3)
Paldiski Sadamate nõukogu esimehe Aleksei Mürisepa sõnul on Paldiski Põhjasadamas kõik tehnilised eeldused olemas ja investeeringud tehtud, lisades, et LNG ujuvterminali omanikfirma kinnitusel on sadam täielikult sobiv ujuvterminali jaoks.
Samas Alexela pakutav asukoht on Mürisepa sõnul selleks eesmärgiks ebasobiv, kuna asub sisuliselt avamerel, Lahepere lahe suudmes, Kloogaranna, Laulasmaa ja Lohusalu lähistel.
«Selles asukohas ei ole kunagi sadamat olnud, sest looduslik asukoht on selleks ebasobiv. Meile teadaolevalt ei luba ujuvterminalide omanikud lainekõrgusest 0,7 meetrit alates ujuvterminali hoida ühendatuna gaasitrassiga, mis tähendaks, et terminal peab lõpetama töö ning liikuma kaldast kaugemale reidile. Sellel perioodil oleks Eesti gaasivarustus peatatud. Praegu pakutud lahenduste puhul tundub meile, pole seda fakti arvesse võetud,» kirjutas Mürisep.
Samuti on tema hinnangul ebatõenäoline, et kogu vajalik infrastruktuur on võimalik valmis ehitada tänavu 1. novembriks. «Sellele lisaks asub kiirkorras planeeritav ujuvterminal Natura 2000 looduskaitsealal, tegemata on keskkonnamõjude hindamine,» märkis ta.
Mürisepa sõnul on Paldiski Põhjasadam majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning Eleringile võimalikku LNG ujuvterminali lahendust tutvustanud juba aastaid, kuid Elering on leidnud, et sadam on ujuvterminali asukohaks ebasobiv. «Selline olukord on arusaamatu, sest Paldiski Põhjasadamas on võimalik kõik nõuded tagada, samuti on tulevikus võimalik ehitada akvatooriumis kaugemal asuv ujuvterminali asukoht,» leiab Mürisep.
Seega teeb Mürisep ettepaneku kaaluda LNG ujuvterminali asukohana Paldiski Põhjasadama olemasolevat kaid, lisades, et vajadusel on sadam valmis kogu muu sadamategevuse piiramisega, et tagada terminali täielik ohutus. «Selle ettepaneku rakendamisel on vajalik luua ainult mõnekilomeetrine maismaa toruühendus Balticconnectoriga. Vajaliku ühenduse tehniline eskiislahendus on olemas ja sellise maismaatoru ehitamine on kiire ning odav. Toru ehitamise ajal on võimalik korraldada konteineriseeritud LNG transport Balticconnectorini,» selgitas ta.