Maailma võlapomm aina kasvab, varsti tuleb sellele ka suuremat intressi maksma hakata

Saksamaa võlakell Foto: imago images/Jens Schicke/SCANPIX

Hiina ja USA vedasid maailma võlakasvu, mis esimeses kvartalis tegi tipptaseme 305 triljonit dollarit ehk 290 triljonit eurot.

Enim võtsid maailmas laenu kaks suurt majandust – Hiina ja USA. Üldine võlakoormus seevastu kahanes, teatas Institute of International Finance (IIF).

Hiina kasvatas esimeses kvartalis võlga 2,5 triljoni dollari võrra, millele USA vastas 1,5 triljoni dollari suuruse võlakasvuga. Seevastu euroala võlg vähenes juba kolmandat kvartalit jutti.

Kuna paljud arenenud ja arenevad riigid on USA keskpanga järel rahapoliitikat inflatsiooni tõttu karmistamas, muutub võla teenindamine kulukamaks.

IIFi hinnangul võib see tekitada probleeme mõnele kitsa investorbaasiga arenevale riigile.

Valitsuste ja finantssektori kõrval oli suur võlakasvataja ettevõtete sektor. Ilma finantssektorita kasvas ettevõtete võlg 236 triljoni dollarini. Seda on 40 triljonit rohkem kui kaks aastat tagasi koroonakriisi alguses.

Valitsused on võtnud tagasihoidlikumalt laenu, kuid kasvavad võlateenindamise kulud löövad rahalist seisu.

Arenevate maade võla osas on suur läbipaistmatus, kuid see on aastaga kasvanud 89 triljonilt dollarilt ligi saja triljoni dollarini.

Arenenud maadel kulub intressikuludeks valitsuse tuludest vähem kui neli protsenti, kuid 2026. aastaks peaks see kasvama kuue protsendi juurde. Arengumaadel kulub intressi maksmiseks kümme protsenti valitsuse tuludest ja see peaks kasvama vähe.

Aastaga on maailma võla suhe majanduse kogutoodangusse kahanenud 15 protsendi võrra, 348 protsendini, kirjutab Reuters. Valdavalt on see Euroopa Liidu maade teene, samas kui suur halvenemine toimus Vietnamis, Tais ja Koreas.