Sanktsioonide mõju võtab aega: import Venemaalt tegi esimeses kvartalis suure hüppe

Veokid piiril. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp / Scanpix

Statistikaameti andmetel vähenes 2022. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes import Valgevenest ja eksport Venemaale, kuid suurenes nii import Venemaalt, eksport Valgevenesse kui ühtlasi kogu kaubavahetus Ukrainaga.

«Venemaa oli 2022. aasta märtsikuu seisuga Eesti jaoks üheksas ekspordi- ja neljas impordipartner. Kahe aasta esimest kvartalit võrreldes on ekspordimahud vähenenud 3 protsenti, kuid impordimahud kasvasid koguni 63 protsenti,» märkis statistikaameti analüütik Jane Leppmets statistikablogis.

2022. aasta esimese kvartali peamised ekspordiartiklid Venemaale olid mehaanilised masinad ja seadmed ning nende osad, integraallülitused ning tihendussegud. Enim kasvas keemiatööstuse toodete, mineraalsete toodete ning taimsete toodete eksport. Langes masinate ja mehaaniliste seadmete, transpordivahendite ning optika-, mõõte- ja täppisinstrumentide eksport.

«Nii Venemaa, Valgevene kui Ukraina osatähtsus Eesti ekspordis on 2022. ja 2021. aasta märtsikuu võrdluses vähenenud, neist enim vähenes Venemaa osatähtsus. Importi vaadates on samuti kolme riigi lõikes suurim Venemaa osatähtsus ning see on aastaga kasvanud 1,93 protsendi võrra. Kahanenud on nii Ukraina kui Valgevene osatähtsus Eesti koguimpordis,» toob Leppmets välja.

Ukraina oli 2022. aasta märtsikuu seisuga Eesti jaoks 28. ekspordi- ja 29. impordipartner. Aasta varem samal perioodil hoidis Ukraina nii impordi- kui ekspordipartnerite seas 23. kohta. 2021. ja 2022. aasta esimest kvartalit võrreldes tõusid Ukrainaga nii ekspordi- kui impordimahud, vastavalt 1 protsent ja 10 protsenti.

Ukrainasse eksporditi tänavu esimeses kvartalis peamiselt monteeritavaid ehitisi, külmutatud kala ning kalatooteid ja -konserve. Enim kasvas mitmesuguste tööstustoodete, relvade ja laskemoona ning taimsete toodete eksport. Enim langes masinate ja mehaaniliste seadmete, elusloomade ja loomsete toodete ning keemiatööstuse toodete eksport.

Peamised impordiartiklid Ukrainast olid rauast ja terasest lehtvaltstooted, kivisöetõrvast õlid ja muud tooted, sealhulgas aromaatsete süsivesinike segud ning kommunikatsiooniseadmed. Enim tõusis masinate ja mehaaniliste seadmete, metallide ja metalltoodete ning taimsete toodete import. Langes mineraalsete toodete, valmistoidukaupade ja jookide ning transpordivahendite import, sealhulgas ka põllumajandussaaduste ning viina import Ukrainast.

Valgevene oli 2022. aasta märtsikuu seisuga Eesti jaoks 36. ekspordipartner, olles kukkunud üheksa kohta võrreldes 2021. aasta märtsiga, mil hoidis 27. positsiooni. Impordipartneritest on Valgevene Eesti jaoks 20. kohal ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kukkumine samuti üheksa kohta. Selle ja eelmise aasta esimest kvartalit vaadates tõusis Valgevenega eksport 13 protsenti, kuid import langes 32 protsenti.

Peamiselt eksporditi Valgevenesse tänavu esimeses kvartalis kakaoube ja -pastat, külmutatud kala, meditsiiniseadmeid ja metsandusmasinaid. Enim tõusis optika-, mõõte- ja täppisinstrumentide, transpordivahendite ja valmistoidukaupade eksport Eestist Valgevenesse. Enim vähenes masinate ja mehaaniliste seadmete, mineraalsete toodete ning plast- ja kummitoodete eksport.

Valgevenest Eestisse imporditi peamiselt kivisöetõrvast õlisid ja muid tooteid, puitu ja rauast või terasest traati. Enim tõusis metallide ja metalltoodete, loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning masinate ja mehaaniliste seadmete import. Oluliselt langes mineraalsete toodete, tekstiili ja tekstiiltoodete ning transpordivahendite import Valgevenest Eestisse.

«Tasub mainida, et lisaks eelpool välja toodud rahalistele väärtustele on mõne kaubagrupi puhul oluline vaadata ka kauba koguseid, sest 2021. ja 2022. aasta märtsikuud võrreldes on ekspordi- ja impordihinnad kasvanud vastavalt 24 protsenti ja 27 protsenti,» juhtis Leppmets tähelepanu.

«Kuigi mõnes kaubagrupis on kauba väärtus märgatavalt tõusnud, siis teatud gruppides, näiteks Venemaalt imporditavate bensiinide ja raskekütteõlide puhul, on koguseliselt toimunud suured langused. Seega, kuigi mõnes kaubagrupis on kogused langenud, siis kauba väärtusi vaadates on näiteks import Valgevenest langenud, kuid kaubavahetus Venemaa ega Ukrainaga sõja tõttu seni veel oluliselt vähenenud ei ole,» võttis ta kokku.