/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/19/14560922t1h3475.jpg)
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul suurendab finantsteenuste mahu ja keerukuse kasv vajadust ombudsmani järele.
Kessler: finantsinspektsiooni juures võiks tegutseda ombudsman
Majanduse elavnemine muutis eelmisel aastal aktiivsemaks pankade ja krediidiandjate laenutegevuse ning tõstis kahjukindlustuse maksete laekumise kriisieelse tasemeni, selgus finantsinspektsiooni finantsteenuste turu ülevaatest. Märgatavalt elavnes ka kauplemisaktiivsus Nasdaq Tallinna börsil ning börsiindeksi tase püstitas uue rekordi.
Pankade väljastatud laenude jääk kasvas 2021. aastal kiiremini kui eelnevatel aastatel – 1,8 miljardi euro võrra ehk 8,5 protsenti, ulatudes aasta lõpuks 22,4 miljardi euroni. 2020. aastal oli kasv 857 miljonit eurot ehk 4,3 protsenti.
Lisaks aktiivsemale laenamisele kasvas finantsinspektsiooni finantsteenuste turu ülevaate järgi ka eraisikute aktsiainvesteeringute väärtus aastaga kaks korda. Kuigi osaliselt võib seda seletada ka olemasolevate investeeringute tootlusega, on lisandunud palju uusi investoreid. Pankade kinnitusel kasvas väärtpaberikontode arv pankades aasta lõpus oluliselt. Kokku kasvasid eraisikute aktsiainvesteeringud 386 miljoni euro võrra.
«Mida rohkem võetakse laenu ja mida rohkem iseseisvalt investeeritakse, seda rohkem võib finantsteenuste pakkujate ja tarbijate vahel tekkida erimeelsusi. Selliseid vaidlusi võiks finantsinspektsiooni hinnangul lahendada inspektsiooni juures tegutsev finantsombudsman,» ütles Kessler.
Finantsombudsman võiks Kessleri sõnul tegutseda finantsinspektsiooni juures sellepärast, et inspektsiooni töötajatel on terviklik ülevaade finantsvahendajate organisatsioonidest, finantsteenuste elukaarest ja piisavalt oskusteavet finantsteenuseid puudutavate vaidluste lahendamiseks. Finantsombudsmani tegevusega suureneks tema sõnul Eesti finantsvahendajate omavastutus ja tarbijad oleksid rohkem kaitstud, mis kokkuvõttes oleks ka finantsstabiilsuse huvides.