Ei saa nad läbi Eestita: reisipiirangud vähendasid soomlaste alkoholitarbimist

Soome turistid Tallinna D terminali juures asuvas Super Alko poes enne pandeemiat. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Soomlaste alkoholitarbimine vähenes eelmisel aastal kolme protsendi võrra, languse peamise põhjusena nähakse reisipiirangutega seotud sisseveo kahanemist.

Soome tervise ja heaolu instituudi (THL) hinnangul vähenes eelmisel aastal alkoholi kogutarbimine kolm protsenti. Alkohoolseid jooke, mõõdetuna 100-protsendilise alkoholina, tarbiti keskmiselt aastas 9 liitrit iga vähemalt 15-aastase elaniku kohta, vahendas Yle.

Eestis juuakse pisut enam, viimased andmed pärinevad 2020. aastast, mil iga vähemalt 15-aastase elaniku kohta joodi 10,5 liitrit alkoholi ja trend oli kergelt ülespoole.

THLi andmetel vähenes põhjanaabrite tarbimine peamiselt reisipiirangute tõttu. «Reisijad on kahel viimasel aastal toonud reisidelt kaasa ligi poole vähem alkoholi kui enne pandeemiat. See on kõige selgem kogutarbimist alla suruv tegur,» ütleb THLi ekspert Marke Jääskeläinen. «Lisaks ei toonud paljukardetud kangete õllede ja longerote toidupoodidesse müüki lubamine alates 2018. aastast kaasa olulist tarbimise tõusu.»

Samal ajal on suurenenud alkoholi ostmine internetist, kuid see ei ole piisav reisijate impordi vähenemise kompenseerimiseks. Reisipiirangud on aga nüüdseks suures osas kaotatud, mistõttu prognoosis Jääskeläinen reisidelt toodavate koguste suurenemist. «Alkoholi kogutarbimine hakkab seega tõusma, kuid riikliku Alko, poodide ja restoranide alkohoolsete jookide siseriiklik müük jääks eelmise aasta tasemele.»

Soome kogutarbimine saavutas haripunkti 2005. aastal, mil elaniku kohta joodi 12,1 liitrit. Eestis oli tipp 2007. aastal, mil joodi iga vähemalt 15-aastase elaniku kohta koguni 14,8 liitrit puhast alkoholi.

Alkohoolsete jookide tarbimisharjumused on Soomes muutunud aeglaselt. Õlu on endiselt kõige populaarsem alkohoolne jook, mille osakaal 100-protsendiliseks alkoholiks ümberarvestatult on 46 protsenti. Osakaal veidi langeb, kuid kangete õllede populaarsus on kasvanud keskmise kangusega õllede arvelt.

Lahjemate veinide osakaal, mis on sel aastatuhandel peaaegu kahekordistunud, mullu veidi langes ja moodustab nüüd 20,2 protsenti. Samuti on THLi andmetel pisut vähenenud kangete alkohoolsete jookide tarbimine, kuid siidrite, segujookide ja longerote osakaalud tõusid.