/nginx/o/2012/02/27/985492t1ha5e8.jpg)
Aurutriikrauaga saab kortsus riided kiiremini sirgeks. Ent kuidas aur kangale mõjub?
Miks on auruga triikimine kergem?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiani arvasid füüsikud, et veeauru ning kuumuse koosmõju muudab kangakiud pehmemaks. Kuid veeaur mõjutab kangakiudude omavahelisi ühendusi, näitasid Lyoni Claude Bernardi ülikooli teadlased, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Anne-Laure Biance ja Lydéric Bocquet uurisid kortsude tekkimist kangastele. Selleks tõmbasid nad riiet läbi kindla laiusega pilu. See lubas neil ennustada, millise nurga all kangale volt tekkis.
Riidekortsude moodustumist mõjutas lisaks pilu laiusele ja kanga paksusele ka riide vastupidavus – kui suure jõuga sai kangast deformeerida, ilma et see kahjustada saaks. Mida suuremat jõudu kangale rakendati, seda väiksemad kortsud tekkisid.
Riidevoltide lähemal uurimisel selgus, et need tõmbusid aja jooksul sirgemaks. See protsess oli väga aeglane ning seotud materjalide vananemisega.
Kontrollitud niiskustasemega kambris tehtud katsed näitasid, et niiskes keskkonnas tõmbuvad voldid ja kortsud kiiremini sirgeks. Niiskus mõjutab otseselt kiududevahelisi kontakte ning triikimist kergendavad riidekiudude vahele tekkivad kapillaarsed sillad.
Riided märguvad enamasti hästi ja kangakiudude vahel on tibatillukesed vahed, kuhu tungib vesi. Voltide sirgemaks muutumine ongi ilmselt seotud sellega, kui kiiresti kapillaarsed sillad end ümber organiseerivad.