/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2022/05/19/14560884t1ha7f4.jpg)
Makarone saab poest kõiksugu hinna eest. Odavamaa makaronikilo saab koju viia 50 sendi eest, kallimad makaronid maksavad kümneid kordi rohkem. Mis neil aga tegelikult vahet on?
Toitumisnõustaja selgitab: kas kallim makaron on ka tervisele parem?
See, kas makaron on tervislik või ei, sõltub toitainete sisaldusest. Toitumisnõustaja Krete Junsoni sõnul ei tasu toidukraami jagada heaks ja halvaks. Igal toidul, mis me endale suhu pistame, võiks tema sõnul olla oma eesmärk – kas me tahame seda maitseelamuse tõttu või vajame me seda oma organismile kütuseks, kas me vajame sellest toidust kindlaid vitamiine ja mineraalaineid või soovime lihtsalt soodsat kõhutäidet.
«Makaronid ehk pasta on toode, mis on valmistatud munast, jahust ja veest või mõnel juhul on muna asendatud õliga. Sõltuvalt kasutatud jahust ja õlist saab pasta endale toitainesisalduse,» selgitas ta.
Täisterapastas on vitamiine ja mineraale
Makaronidest saame me peamiselt süsivesikuid, mis tuleneb valmistamisel kasutatud jahust. «Kuid nagu me teame, leidub toidupoe lettidel ka väga erilisi värvilisi makarone ja täisterapastat. See näitab, et makaroni valmistamisel on kasutatud kas köögiviljadega rikastatud jahu või vähem töödeldud jahu, mistõttu on sellesse alles jäänud rohkem vitamiine ja mineraalaineid,» rääkis Junson.
Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskusesse toitumisuuringute meeskonna juht Mariane Barrier lisas, et pasta toiteväärtus sõltub peamiselt selles kasutatud durum-jahu tüübist ning enamik meist valib pahatihti rafineeritud jahust valmistatud pastat.
Paraku eemaldatakse rafineeritud jahu tootmisprotsessis nisuteradelt nende idud ja kestad (ehk kliid), kus asub valdav osa teras leiduvatest kiudainetest ja mikrotoitainetest. Barrier selgitas, et seetõttu on kuldkollast värvi rafineeritud pastatooted tunduvalt toitainevaesemad kui nende alternatiiv – täisterapasta.
/nginx/o/2022/05/19/14560919t1h9290.jpg)
«Viimase valmistamisel kasutatakse täistera nisujahu, mille tootmiseks kasutatakse ära nisutera kõik osad. Täisterajahus sisalduvad kliid annavad jahule ja sellest valmistatud pastatoodetele ka neile iseloomuliku tumedama värvi,» rääkis ta.
«Seega on toiduvalmistamisel klassikalise pasta asemel täisterajahust pastat kasutades võimalik keha kosutada täiendavate mineraalainete ning B-grupi vitamiinidega,» Märkis Barrier ning lisas, et boonusena aitab täisterapasta suurem kiudainesisaldus ka sööja kõhu kauem täis hoida. «Samuti pole pasta nautimisel vähemtähtis, millise lisandiga seda serveeritakse: rammusatele koore- ja juustukastmetele tasub sagedamini eelistada Itaalia stiilis ürdiseid tomati- ja köögiviljakastmeid.»
Täisterapastas on rohkem kaloreid
Junsoni sõnul on täisteramakaronidel ka üks miinus, nimelt on neis keskmiselt rohkem kaloreid kui rafineeritud jahust valmistatud alternatiividel. Seetõttu peaks neid koguseliselt natuke vähem tarbima kui klassikalisi makarone. «Kuna pasta on eelkõige süsivesikuallikas ning organismile vitamiine ja mineraalaineid saame me peamiselt köögi- ja puuviljadest, siis tuleks makaroni valikul enim arvestadagi selle peamise funktsiooniga ja valida endale meeldivaima maitse ja sobiva hinnaga toode,» arvas Junson.
Nii ostab ta ise alati kõige odavamaid makarone. «Kuid ma ei ole ka eriline toidukriitik maitse või tekstuuri seisukohalt,» arvas ta.
Makaronide hind sõltub peamiselt sellest, kus ja kuidas see toode valmistatud on. Kui on kasutatud kõrgema kvaliteediga jahu ja toode on käsitsi valmistatud, siis on ju ka selle valmistamise protsess kallim ning vastavalt hind poeletil. Kallimate makaronide puhul võib Junson sõnul täheldada ka suuremat valgu sisaldust, mis tuleneb suuremast osakaalust durumjahu kasutamisest pasta valmistamisel – ka see lisab hinda ja tõstab makaroni kvaliteeti.
Peen kuju lisab hinda
Lisaks määrab hinda veel makaronide kuju - mida keerulisem on selle kuju valmistamine, seda kallim on pasta. Tuleb välja, et hinda lisab ka pakendus ja kvaliteedikontroll – kas kõik makaronid pakis on võrdselt ühesugused või on pakki sattunud ka praakkraami.
/nginx/o/2022/05/19/14561042t1ha033.jpg)
«Kui makaronid ei moodusta meie toidulaual suurt enamust, siis toitumise seisukohalt ei oma ka nende kvaliteet nii suurt tähtsust. Meie organism seedib ja lõhustab kõik makaronid ühtviisi samaks lõpp-produktiks. Makaronidest tulenev mikrotoitainete hulk on niivõrd väike, et peame makaronide tarbimise puhul samamoodi panema rõhku ka puu- ja köögiviljade tarbimisele,» võttis ta asja kokku.