/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/05/18/14558542t1hfceb.jpg)
Euroopa Komisjon tahab interneti muuta lapsesõbralikumaks. Selleks, et sobimatu sisu lasteni ei jõuaks, on komisjon nõuks võtnud, et kogu Euroopa Liidus tuleb internetiavarustes liikudes vanuse tõestamiseks kasutusele võtta ühtne standard.
Paari aasta pärast peame kõikjal internetiavarustes oma vanust tõestama
Enamik lapsi kasutab regulaarselt nutitelefoni ning telefonid võetakse kasutusele üha varasemas eas. Ohud, mida lapsed võivad internetis kohata, on näiteks küberkiusamine või mitte eakohane sisu, seisab komisjoni strateegia seletuskirjas. Eesti lapsed on teistega võrreldes veel eriti usinad nutiseadmete kasutajad, selgub 2020. aastal läbi viidud üleeuroopalisest küsitlusest.
Eestis ja veel 11 Euroopa riigis kasuta 80 protsenti lastest vanuses 9–16 nutitelefoni. Regulaarselt vaatab internetist videoid 70 protsenti Eestis elavatest lastes vanuses 9–11, Prantsusmaal ja Saksamaal teeb sama ainult kolmandik selles eas lastest. Kolmandik Eesti lastest ei räägi kellelegi, kui neil on internetis olnud hirmutavaid või häirivaid vahejuhtumeid.
«Uus strateegia tagab, et lastel on küberuumis samad õigused mis päris maailmas. Kõiki lapsi peab ka internetis kaitsma, neid julgustama ja neist lugu pidama,» kommenteeris tegevuskava Euroopa Komisjoni demokraatia ja demograafia volinik Dubravka Šuica.
Mõned reeglid on ka varem paika pandud. Näiteks ei tohiks internetiplatvormid sihtida reklaame just lastele. Selleks, et digitaalne maailm oleks lastele turvaline, on plaanis rakendada kogu Euroopa Liidus 2024. aastaks ühtset standardit vanuse tõestamiseks.
2023. aastakse peaks tööle hakkame abitelefon 116111, kust saavad tuge küberkiusamise ohvrid. Selleks, et lapsed ka ise oskaksid küberruumis paremini toime tulla, on kavas teha koolitusi lastele, õpetajatele ja vanematele.