Välisinvestorid: võtmeküsimus on ühiskonna avatus. Valitsuse prioriteet peab olema haridus

Välisinvestorite nõukogu ase-esimees Heikki Mäki. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eestisse välisinvesteeringute kaasamiseks on kõige olulisemad küsimused ühiskonna avatus ning ressursside kättesaadavus. Valitsus peab lähiaastate prioriteediks seadma hariduse, selgub välisinvestorite lobiorgansiatsiooni Välisinvestorite Nõukogu (FICE) välisettevõtete seas läbiviidud uuringust.

54 protsenti uuringus osalenud ettevõtjatest on Eesti ärikliimaga rahul. See number praeguse valitsuse võimuletulekust kasvanud 13%.

Peamiste probleemidena ning riskidena toovad ettevõtjad uuringus välja tööjõupuuduse ( 43 protsenti vastanutest), geopoliitilise olukorra ( 41%), kõrged energiahinnad (31%) ning tarneahelad( 16%).

FICE asejuht Heikki Mäki tõdes, et tööjõupuudus on seotud Eesti avatusega. Kui 2020. aasta uuringus olid paljud välisinvestorid väga mures Eesti arengute ning maine pärast, siis nüüd on olukord paranenud, kuid võrreldes Hollandi ning Taaniga jääme avatuses veel palju maha. Ka võõrtööjõu kaasamise osas. «Selles osas on Eestil veel väga palju teha,» lausus ta.

Tartu Ülikooli majandus- ja ärijuhtimise professor Urmas Varblane lausus uuringu tutvustuse aruelus, et meil on alasid, kus avatus on väga hästi lahendatud, näiteks Ülemiste Citys. «See on hea näide, kuidas asjad võiksid olla,» lausus ta.

FICE on Eestis tegutsevate välisinvestorite lobiorganisatsioon. Sinna kuuluvad kümne riigi: Austria, Suurbritannia, Taani, Soome, Saksa- Balti, Hollandi, Norra, Rootsi, Prantsusmaa ning Ukriana Eestis tegutsevad kaubanduskojad. Need kümme riiki moodustavad 80% Eestisse tehtud otseinvesteeringutest.

Uuringus osalenud ettevõtetest 70% on Eestis tegutsenud üle 10 aasta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kinnitas, et on mitmekesisuse poolt, sest see viib ühiskonda edasi. Ta möönis, et avatuse osas on Eestis erinevaid arvamusi, kuid tõi näiteks Ukraina sõjapõgenikud. «Vaadates 38 000 Ukraina sõjapõgenikku ning nende vastuvõtmist Eestis, ei saa küll keegi öelda, et me oleme suletud ühiskond,» lausus Sutt.

Haridus valitsuse prioriteediks

FICE liikmete hinnangul peaks Eesti valitsus järgmise 2-3 aasta perspektiivis enda prioriteediks seadma hariduse. Just oskused ning kvalifitseeritud tööjõud oli uuringus osalejate kinnitusel oluline põhjus, miks välisinvestorid siia investeerida otsustasid. Vaid haritud ning oskustega töötajad suudavad tööturul toimunud muutustega hakkama saada. Samuti aitab õigesti korraldatud haridussüsteem pikas perspektiivis kvalifitseeritud tööjõu probleemi lahendada.

Urmas Varblane tõi välja, et sageli jääme me oma sihtide seadmisel liiga madalale, rääkides peamiselt ümberõppest ning kutseharidusest. Ettevõtted vajavad tema sõnul oskuslikke, haritud ja intelligentseid inimesi. «Tänapäeval tuleb õppida kogu elu, selleks peab olema väga eha haridusbaas, mida siis elu jooksul täiendada. Meil peavad olema ettevõtetele kõrgharidusega töötajad,» kinnitas ta. «Ei saa olla nii, et meile on kutseharidus ning kõrgharidus on Ülemiste Cityle.»

Tööandjate Keskliidu juht Aro Aas märkis, et Eesti on olnud edukas välismaalt kõrgepalgaliste töötajate riiki meelitamisel, kuid millegipärast madalapalgalisi töökohti tahame me enda inimestele hoida. «Meil on tarvis ka sinikraesid ja siin ei ole alitsusel plaani. Selles ollakse liiga konservatiivsed,» lausus ta.

Palgakasv on innovatsiooni mootor

Heikki Mäki sõnul on välisinvestoritele probleemiks liiga kiire palgakasv ja tööjõu kättesaadavus.

Urmas Varblane märkis, et välisfirmad on Eestis hästi hakkama saanud. 2010 aastal tegutsenud 500 välisfirmast oli kümme aastat hiljem elus 450. Seejuures olid nende palgad kümne aastaga kahekordistunud. «Pidev palgakasv on hea innovatsioonimootor,» kinnitas ta, lisades, et oluline on tasakaal. Kui palgad liiga kiiresti kasvavad, muutub see probleemiks, kuid palkade samal tasemel püsimine, kaotab innovatsiooni, lausus Varblane.