Nädalapikkused järjekorrad Narva piiripunktis muudavad vedajate elu kibedaks

Kaubaautode järjekord Narva piiripunktis. Foto: Madis Veltman / Postimees / Scanpix

Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) juhi Jaak Kivisilla sõnul on piirijärjekord Narvas paisunud enneolematult pikaks – vahel peab veokijuht oma järge ootama tervelt nädal aega. 

«Kuna nüüd on piiriületused läbi Valgevene ja Ukraina kinni, siis on jäänud Läti ja Eesti, Soome ka, ja järjekorrad on väga pikad – 5–6 päeva, 7 päeva isegi. Kuigi veohinnad on väidetavalt tõusnud ja peaks mingil määral seda ooteaega kompenseerima, on ikka ebameeldiv ja tüütu piirijärjekorras seista,» rääkis Kivisild.

Probleeme on ka järjekorrakoha broneerimisega, kuna selleks peavad tolliprotseduurid olema juba läbitud. «See on nagu küllalt mõttetu – kaup vormistatud, hakkad broneerima, nädal hiljem saad piiriületuse aja,» tõdes ta. 

Tekkinud olukorral nägi Kivisild mitmeid põhjuseid. «Kõigepealt – on tekkinud veokid nendest riikidest, mida kunagi siin polnud – Poolat on juurde tulnud, Bulgaaria, Rumeenia, kõikvõimalike numbrimärkidega autod,» loetles ta. Mündi teine pool on Kivisilla sõnul sanktsioonidest tingitud ülipõhjalik tollikontroll. «Eesti toll väidab, et Vene pool ei võta nii palju vastu ja nii hoogsalt, kui nende võimekus olla võiks.»

Kivisilla sõnul on probleem ka sanktsioneeritud kaupade nimekirja sagedane muutmine, mis tema sõnul tingib ilmselt ka pettusekatseid. «Tollikoodi järgi vaadatakse, kas on sanktsioonide all või mitte. Eks ilmselt üritatakse mööda minna sellest koodidega,» rääkis ta. 

ERAAle on juhtidelt tulnud ka kaebusi, et tühjadel veokitel lastakse eelisjärekorras üle sõita. «Juhid on arvamusel, et see pidurdab neid, kes on veoste-koormatega. Tegime ka päringu piirivalvele ning tollile ja vastus on selline, et tühjalt piiri ületavad autod ei tekita mingilgi määral koormatega veokite järjekorra pikenemist. Kui need panna ka ühtsesse järjekorda, siis kogupilt muutuks hullemaks – nii on meile vastatud,» tõdes Kivisild.

Tema sõnul on Venemaale vedude tegemine aga ka riskantne. «Praegu seda, et seal meie autodega midagi oleks väga juhtunud – sellist infot ei ole laekunud. Aga eks see riik on raudselt kõrgema riskitasemega just igasuguste meetmete tõttu, mida ilma mingi etteteatamiseta – kõksti – võidakse kehtestada,» nägi ta ohte. 

Endiselt teeb vedajate meele mustaks ka Euroopa Liidu nn «mobiilsuspakett», millega kaasnevad veidrad nõudmised. «Liikuvuspakett pani väga raskesse olukorda ääreala riigid, kes on Euroopa sisetöödel põhitegijad. Ebamõistlik – võimalik on veohindade tõusmine, sest siin tulevad lähetusdeklaratsioonid ja kõik juurde. Tarbija jaoks ääretult negatiivne. Asi muutub väga bürokraatlikuks ja keerukaks, ja võibolla mingit väikest hinnatõusu kompensatsiooni siin võiks olla,» leidis ta. 

Osa vedajaid on tema sõnul püüdnud veomarsruudid ümber korraldada sääraselt, et sattuda vahepeal koduriiki, nagu nõuavad Euroopa reeglid. «Kas on juba trahvitud (neid, kes reeglit ei täida – toim.) – praegu infot pole, aga eks see hakkab tulema,» rääkis Kivisild.