Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

ANALÜÜS Toidu hinnatõus toob kaasa suured probleemid (1)

Copy
Kolkata tänavakaupleja
Kolkata tänavakaupleja Foto: ZUMAPRESS.com/scanpix

Sarnaselt miljonite inimestega arenevates maades on toidukaupade ostmine muutunud Selcuk Cemicile keeruliseks.

Türgis Istanbulis elav 49-aastane autoremontija elab naise ja kahe lapsega isakodus. Tema jaoks on värsked toiduained muutunud minevikuks, kuna perekonda tuleb toita pasta ja ubadega.

«Kõik muutus nii kalliks, et ma ei saa osta ja süüa seda, mida tahan, me saame osta vaid seda, mida suudame,» ütles Gemici Reutersile. «Minu lapsed ei toitu piisavalt hästi.»

Üleilmselt on kaks aastat toidu hinnatõusu vedanud koroonast tingitud tarnekatkestused ja ebasoodsad ilmaolud. Värsked teravilja ja toiduõlide tarneraskused tekkisid Venemaa sõja tõttu Ukrainas, mis tõstis toidu hinnad veebruaris ja siis jälle märtsis kõigi aegade tippu.

Inflatsiooni põhjustab ka kallis kütus. Türgis ja Argentinas on inflatsioon vastavalt 70 ja 60 protsenti, kuid see on suur ka paljudes teistes riikides Brasiiliast Ungarini.

Kallim toit on arenevates maades kuum teema, mis võib viia Araabia kevade laadsete rahutusteni ja sunnib poliitikuid leidma teed inimeste rahaliste toetuste ja riigi rahanduse seisu säilitamise vahel.

Paljudes maades moodustab tarbijate ostukorvis toit 40 protsenti, kuid näiteks Indias ja Pakistanis on see 50 protsenti.

Toiduainete tootjad on muutunud kaitsvamaks. India teatas, et keelab nisu ekspordi, Indoneesia peatas palmiõli ekspordi. Sõda Ukrainas mitte ainult ei löönud toiduainete eksporti, vaid ka väetise pakkumist, mistõttu BNP Paribasi arenevate turgude analüüsipealiku Marcelo Carvalho sõnul võib toiduainete hinnatõus muutuda pikaajaliseks.

«Toiduainete hinnatõus jääb kestma,» ütles ta. «Kui toiduainete hinnad tõusevad, võimendab see inflatsiooniootusi ja muudab need kontrollimatuks.»

60-aastane Um Ibrahim on Egiptuse pealinnas Kairos tänavamüüja, kes kurdab, et nelja lapse toitmine on muutunud keerulisemaks.

«Kõik hinnad – riided, toit – on kallimad,» kurtis ta. «Mida ma nüüd teen?»

Egiptus on üks maailma suuremaid nisu sissevedajaid. Aprillis oli seal inflatsioon enam kui 13 protsenti ning keskpanga järgmiselt istungilt on oodata intressi tõstmist. Märtsi keskpaigas devalveeris keskpank valuutat 14 protsenti.

BlueBay varahalduse arenevate turgude võlakirjade üksuse juhi Polina Kurdjavko sõnul on valitsusel kolm võimalust: pakkuda inimestele toetusi või lasta hindadel tõusta koos rahutuste ohuga või teha midagi vahepealset. Ükski lahendus pole lihtne.

Ökonomistid kardavad toiduhindade tõusu tõttu uusi rahutuste laineid. Eriti suures ohus on Põhja-Aafrika, ütles SBRD peaökonomist Beata Javorcic.

«Selle sõja iroonia seisneb selles, et kõik eeldasid kriisi Venemaal, kuid see on tegelikult Põhja-Aafrikas,» lausus ta.

Tagasi üles