Brüssel koostab Vene gaasist loobumiseks ambitsioonikat plaani

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson kinnitab, et nelja aasta pärast pole Euroopal Venemaa gaasi vaja. Foto: POOL

Kolmapäeval esitleb Euroopa Komisjon uut strateegiat, kuidas Euroopa Liit saaks 2030. aastaks täiesti sõltumatuks Venemaa fossiilkütustest. «See REPowerEU-nimeline plaan on Euroopa vastus Venemaa sissetungile Ukrainasse ning mõeldud energiasõltumatuse suurendamiseks,» ütles komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Venemaa energiasektor on Simsoni hinnangul seniste sanktsioonide läbi juba kannatada saanud. «Esimeses sanktsioonide paketis kärpisime tehnoloogiatarneid, viiendaga otsustasime loobuda kivisöe impordist, ja kui kuues vastu võetakse, saab löögi Vene naftaeksport nii toornafta kui rafineeritud toodete osas,» rääkis Simson. «Maagaas ei ole veel sanktsioonide all, kuid plaan näeb ette, et vähendame tarneid Venemaalt juba selle aasta lõpuks kahe kolmandiku võrra ja 2027. aastaks loobume neist täielikult.»

Euroopa Liidu tarbimine on umbes 450 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas, millest Venemaa osakaal oli mullu ligi 155 miljardit kuupmeetrit. Edaspidi tuleb osa seni Venemaalt imporditud gaasikogusest teistelt partneritelt, ühe kolmandiku osas asendatakse see energiaportfellis aga taastuvate energiaallikatega, nagu tuule- ja päikeseenergia ja ka biometaan. Bio­gaasi tootmise suurendamiseks tulevad toetused, mis on hea uudis nii põllumeestele kui ka juba biogaasi tootvatele ettevõtetele, Eestis näiteks Alexela ja Infortar. Euroopa plaan on toota 2030. aastaks biogaasi 35 miljardit kuupmeetrit, mis moodustaks gaasitarbimisest ligi kaheksa protsenti.