K, 29.03.2023

Raivo Vare: hinnatõus ei ole ajutine. Ma garanteerin, et järgmisel talvel on gaasihinnad kõrgemad

Jaanus Vogelberg
, ajakirjanik
Raivo Vare: hinnatõus ei ole ajutine. Ma garanteerin, et järgmisel talvel on gaasihinnad kõrgemad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Raivo Vare.
Raivo Vare. Foto: Remo Tõnismäe / Postimees / Scanpix

Transiidiekspert Raivo Vare sõnul tuleb hinnatõusust rääkides leppida sellega, et tegu pole nn «ajutise» nähtusega, vaid olukord püsib halvana ja hinnad võivad veel märkimisväärselt kasvada. Indrek Neivelti hinnangul peaks aga energeetikavolinik Kadri Simson CO2 kvoodile hinnalae seadma. 

Tänasel riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil leidis Vare, et inflatsiooni juurpõhjused pole Eesti riigi kontrolli all. «Loodan, et siin auditooriumis pole ühtegi inimest, kes usuks, et sõda saab kohe läbi. Karta on, et see kestab minimaalselt sügiseni –aasta lõpuni. Võiksime ära unustada lootused, et «kohe läheb üle»,» leidis ta. 

Seega tuleks Vare sõnul võtta ajahorisondiks vähemalt aasta. Ta tõdes, et võimalusi olukorraga tegeleda on vähe ja need võimalused, mis on, mõjutavad riigi tulusid. «Natuke mission impossible (võimatu missioon – toim.). Nii teha, et riigieelarvet ei mõjuta – see ei õnnestu.» 

Ettevõtja Indrek Neivelt pakkus välja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise. «Indrekul on pakkumine, mis langeb välja meinstriimist. Võibolla olekski mittetraditsioonilist varianti vaja,» leidis Vare. Tema sõnul peaks kõik stsenaariumid «üles rivistama», tegema vajalikud arvutused ja lähtuma poliitiliste otsuste tegemisel nendest. 

Neivelt: CO2 kvoodi hinna puhul pole tegu turumajandusega

Neivelti sõnul tuleks hetkeolukorras üle vaadata ka süsihappegaasi kvoodihind. Tema sõnul on raske aru saada, kuidas saab Eesti ettevõtja olla konkurentsivõimeline, kui peab elektri eest maksma Soome tasemest 50 protsenti rohkem. «Oleme mingite asjadega Euroopast hinna poolest mööda läinud. Poola või Saksamaaga võrreldes on kulud suuremad – rohkem kütta vaja. Kui Euroopa energiavolinik (Kadri Simson – toim.) on Eestist, siis miks on CO2 kvoodi hind selline – kas ta ei võiks olla fikseeritud ja oluliselt madalamal tasemel?» küsis ta. 

Neivelt märkis, et siin pole tegu «turumajandusega», vaid tegemist on kunstlikult tekitatud kaubaga, millele on juurde lastud spekulandid. «Kui sõda algas, siis CO2 kvoodi hind kohe langes. Pole teist tõlgendust, kui et spekulantidel olid mujal paremad spekuleerimisvõimalused. CO2 võiks olla rahulikult fikseeritud hinnaga,» leidis ettevõtja, kelle sõnul kannatab vastasel juhul ka Euroopa konkurentsivõime võrreldes Aasiaga. 

Indrek Neivelt
Indrek Neivelt Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix

Neivelt märkis, et just Simsoni eestvedamisel ühendati hiljuti Ukraina elektrivõrk väga kiiresti Euroopaga. «Siis teeb (CO2 hinna fikseerimise – toim.) ka ära – see on pisikene asi võrreldes kõige muuga,» ütles ta. 

Tulumaksuvaba miinimumi puhul leidis Neivelt, et oluline on tegeleda madala sissetulekuga inimestega, nähes vajadust ka toiduainete käibemaksu langetamiseks. «Püsikulud on madala sissetulekuga inimestel väga kõrged. See on koht, mis tekitab ka teenindussektoris inflatsiooni – kuna ta on nii ebaefektiivne, ei saa impordiga asendada, keegi peab seda tööd ikka siin tegema. Ja nendel inimestel on täna püsikulud nii palju kasvanud,» nentis ta. 

Samuti pidas Neivelt oluliseks, et statistikaamet avaldaks rohkem Eesti hindade võrdlusi teiste Euroopa riikidega. Kurioosse näitena oli Eurovisioonil telefoni teel hääletamine kõige kallim just eestlaste jaoks. «Avalikustamine on alati üks hea tegevus.» 

Vare: gaasi hind ei lange 

Raivo Vare märkis, et kui ka LNG terminali küsimus õnnestub edukalt lahendada, ei mõjuta see kuidagi gaasi hinda. «Ma garanteerin teile, et järgmise aasta talvel on gaasihinnad kõrgemad. Sõltub muidugi hoidlate täitmisest, aga see tase igal juhul ei lange. Mitte lohutada ennast, et saame natuke hinnad madalamaks selle eelarveaasta sees – siis oleme talvel jälle üllatuse ees – et saame küll kütta, aga maksame nii, et nutame ja köhime,» rõhutas ta. Vare hinnangul tuleb energeetikas veel «mitu head rasket aastat», kus hinnad on kõrgel. 

Samuti on tema hinnangul tõenäoline, et gaasihoidlate ja eriti Gazpromile kuuluvate hoidlate madal täituvus on olnud tahtlik tegevus. «Mitte lihtsalt madalam, vaid pretsedenditult madalam – oleks pidanud olema 30–40 protsenti, oli 4 protsenti. Tagantjärgi tarkusena – kui arvasime, et Venemaa kasutas situatsiooni ära, siis tegelikult oli selle taga pikem plaan.» 

Tõsised probleemid viljasaagiga 

Vare sõnul kardetakse praegu, et Ukraina viljatoodang väheneb poole võrra. «Venelastelt peaks tulema rekordsaak, aga nad ei saa seda välja viia. Pakistanis on juba pool saagist hävinud ja pool ülejäänust hävib veel – India juba muretseb. See lööb niimoodi...» rääkis ta. 

Tema sõnul on teravili toiduhinna ahelas samasuguse rolliga nagu gaas energeetikas. «Kui lisame, et toormed on löögi all ja näha pole, et aasta perspektiivis asi oluliselt paraneks – ja kui lisame veel ootamatusi, mis võivad tekkida sõja või poliitiliste otsustega rahvusvahelisel tasandil...peaks ikka lähtuma eeldusest, et järgmise kevadeni on garanteeritud mitt lihtsalt kõrgema tasemega hinnad, vaid hinnad võivad veelgi kasvada. See võiks olla aktsepteeritud lähtekoht, millest hakatakse edasi vaatama,» sõnas Vare. 

Eelkõige tuleb tema sõnul rääkida ausalt, et olukord pole «ajutine». «Ei ole ajutine. Ei ole ajutine! Kogu aeg kuulen «ajutine»,» sõnas ta. 

Eesti Pank: hinnatõusu põhjustas majanduse hea seis

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik tõdes, et keskpangad peavad olukorrale reageerima rahapoliitika karmistamisega. «Varaostud lõpetatakse ja oodata on ka intresside tõusu sel aastal,» märkis ta. Samas ütles Kaasik, et üksikute riikide inflatsiooniga eraldi rahapoliitika ei tegele, kuigi nii suurt erinevust erinevate euroala riikide hinnatõusu vahel nagu praegu pole tema sõnul varem nähtud. 

Kaasiku sõnul võiks inflatsioon taanduda alles paari aasta pärast ja seda eeldusel, et hinnatõus jääb peamiselt energiahindadesse ja ei teki nn «teise ringi efekti». Tema sõnul tuleb Eestis mõelda sellele, kuidas saaks elektrienergias pakkumise poolt hinda mõistlikumale tasemel tuua. 

Keskpankur põhjendas aga Eesti üldisest tasemest kõrget inflatsiooni ka sellega, et majandus oli enne Vene invasiooni «üliheas seisus». «Olime üks kiiremaid koroonakriisist taastujaid. Hea majandusseis tähendab, et ettevõtetel on lihtne hinda tõsta,» leidis ta. 

Märksõnad
Tagasi üles