/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/16/14554541t1h97d9.jpg)
Euroopa Komisjon prognoosib 2022. aasta kevadises majandusprognoosis, et Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv aeglustub eeldatavasti tänavu 1 protsendini, aga taastub järgmisel aastal 2,4 protsendini.
Euroopa Komisjon ootab Eestile tänavu väikest majanduskasvu
Kiire majanduse hoogustumine 2021. aastal on pidurdunud Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse, kuigi Eesti majandus kohaneb kiiresti, teatas komisjoni Eesti esindus.
Tarbijahindade tõus jõudis Eestis aprillis 19 protsendini, kuid imporditava energia ja toidu hind, mis tõusis kiiresti viimasel 12 kuul, peaks komisjoni hinnangul aasta teisel poolel natuke alanema, tuues selle aasta keskmise inflatsiooni 11,2 protsendini ja järgmisel aastal 2,5 protsendini.
Ostujõud väheneb, aga tarbimine jääb kõrgeks
Vaatamata ostujõu vähenemisele jääb tarbimise tase oodatavalt kõrgeks. Seda toetavad pandeemia ajal kogutud säästud ja teise pensionisamba väljamaksed. Investeeringute maht jääb 2022. aastal tagasihoidlikumaks, aga kasvab 2023. aastal Euroopa Liidu (EL) fondide toel.
Valitsussektori puudujääk kasvab eeldatavasti 4,4 protsendini SKP-st sel aastal ja taandub pisut 3,7 protsendile 2023. aastal, mil avaliku sektori võla tase jääb 23,5 protsendi juurde.
EL-i majandusele prognoositi enne sõja puhkemist pikaajalist ja jõulist kasvu. Aga just siis, kui liit oli pandeemia majanduslikust mõjust toibunud, on Venemaa sissetung Ukrainasse komisjoni sõnul tinginud uued probleemid – sõda kasvatab veelgi kaubahindadele avalduvat tõususurvet, mis tingib taas tarnehäired ja suurendab ebakindlust, ning sellest tulenevalt ägeneb majanduskasvu juba varem kimbutanud vastutuul, mis pidi eelnevate prognooside kohaselt vaibuma. Seetõttu on Euroopa Komisjon korrigeerinud EL-i kasvuperspektiivi näitajaid allapoole ja prognoosib endisest suuremat inflatsiooni.
EL-i SKP püsib eelduste kohaselt kogu prognoosiperioodi kestel positiivsena, seda tänu liikumispiirangute kaotamise järgsele majanduse taasavanemisele ja jõulistele poliitikameetmetele, mis võeti pandeemia kestel kasvu toetuseks. Kontaktimahukate teenuste pandeemiajärgne taasavamine, heal järjel tööturg, väiksem säästude kogumine ja tõusvate energiahindade korvamiseks võetud eelarvemeetmed peaksid toetama eratarbimist. Investeeringutele peaks positiivselt mõjuma taaste- ja vastupidavusrahastu täielik kasutuselevõtt ning sellega kaasneva reformikava rakendamine.
SKP reaalkasvuks nii EL-is kui ka euroalal prognoositakse nüüd 2022. aastal 2,7 protsenti ja 2023. aastal 2,3 protsenti, vähem kui 2022. aasta talvises vaheprognoosis, kus see oli vastavalt 4 ja 2,8 protsenti ning euroalal 2,7 protsenti. 2022. aasta näitajate alandamise juures tuleb arvestada hoogu, mille majanduskasv läinud aasta kevadel ja suvel sisse sai ning mis lisab selle aasta kasvumäärale umbes kaks protsendipunkti. Aastase toodangu kasvu määra prognoosi on alandatud 2,1 protsendilt 0,8 protsendile.
Kõige rängema hoobi annavad komisjoni eeldusel maailma ja EL-i majandusele energiakandjate hinnad. Ehkki hinnad olid võrreldes pandeemia-aegse madalseisuga märkimisväärselt tõusnud juba enne sõja algust, on tarneahelatega seotud ebakindlus neid veelgi kergitanud, suurendades samal ajal hindade volatiilsust. See puudutab toiduaineid ning muid põhilisi kaupu ja teenuseid, mistõttu väheneb kodumajapidamiste ostujõud.
Sõjast tingitud häired logistika ja tarneahelate vallas, samuti paljude toorainete tootmiskulude suurenemine lisanduvad probleemidele, mille tingisid üleilmses kaubanduses drastilised COVID-19 piiramismeetmed, mis on mõnedes Hiina piirkondades endiselt jõus, ja mõjutavad tootmist.
Inflatsioonitempo on alates 2021. aasta algusest tõusnud. See kasvas 2021. aasta viimase kvartali 4,6 protsendilt 2022. aasta esimeses kvartalis 6,1 protsendini. Euroala koguinflatsioon sööstis aprillis 7,5 protsendini, mis on rahaliidu ajaloo kõrgeim määr.
Euroala inflatsioon peaks 2022. aastal olema 6,1 protsenti, kahanedes 2023. aastal 2,7 protsendile. 2022. aasta puhul tervikuna tähendab see märkimisväärset ülespoole korrigeerimist võrreldes 2022. aasta talvise vaheprognoosiga, kus eeldati, et inflatsioon on 3,5 protsenti. Eeldatakse, et inflatsioon jõuab haripunkti käesoleva aasta teises kvartalis 6,9 protsendi juures ja alaneb seejärel järk-järgult.
Mis puudutab EL-i, siis inflatsioon peaks suurenema ja jõudma 2021. aasta 2,9 protsendilt 2022. aastal 6,8 protsendini, alanedes 2023. aastal 3,2 protsendile. Keskmise alusinflatsiooni näitaja on nii ELi-s kui ka euroalal 2022. ja 2023. aastal prognooside kohaselt üle 3 protsendi.
Tööturu seis paraneb
Tööturul on komisjoni sõnul uuele kriisile vastu astudes kindel jalgealune. 2021. aastal loodi EL-i majanduses üle 5,2 miljoni töökoha, mis tõi tööturule juurde ligi 3,5 miljonit inimest. Lisaks sellele vähenes töötute arv peaaegu 1,8 miljoni võrra. 2021. aasta lõpuks oli töötuse määra langus purustanud kõik endised rekordid.
Eelduste kohaselt paraneb olukord tööturul veelgi. EL-i tööhõivele prognoositakse selleks aastaks 1,2 protsendi suurust kasvu – teisalt kannustab aastast kasvumäära läinud aasta teises pooles antud tugev hoog. Ukraina sõja eest EL-i põgenevad inimesed peaksid tööturule jõudma järk-järgult ja selle asjaolu käegakatsutav mõju ei ilmne enne järgmist aastat.
Töötuse määr alaneb prognooside kohaselt veelgi ja on EL-is käesoleval aastal 6,7 protsenti ja 2023. aastal 6,5 protsenti ning euroalal 2022. aastal 7,3 protsenti ja 2023. aastal 7 protsenti.
Hoolimata kulutustest meetmetele, mille eesmärk on leevendada kõrgete energiahindade mõju ja toetada Ukrainast põgenevaid inimesi, väheneb EL-i valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk 2022. ja 2023. aastal veelgi sedamööda, kuidas jätkub ajutiste COVID-19 toetusmeetmete tühistamine. EL-i puudujääk langeb prognooside kohaselt 2021. aasta 4,7 protsendilt 2022. aastal 3,6 protsendile SKP-st ja 2023. aastal 2,5 protsendile SKP-st. Euroalal oodatakse, et näitajad on vastavalt 3,7 ja 2,5 protsenti.
EL-i üldine valitsemissektori võla suhe SKP-sse, mis saavutas oma kõigi aegade kõrgeima taseme 2020. aastal, kui see oli 92 protsenti ja euroalal peaaegu 100 protsenti, kahanes 2021. aastal umbes 90 protsendile ja euroalal 97 protsendile.2022. aastal peaks näitaja langema umbes 87 protsendile ja 2023. aastal 85 protsendile, euroala näitajad on aga vastavalt 95 ja 93 protsenti.
Majandustegevuse väljavaateid ähvardavad riskid ja inflatsioon sõltuvad komisjoni vaates suuresti sõja käigust, eelkõige selle mõjust energiaturgudele.
Kuna ebakindlus on suur, esitatakse koos baasprognoosiga mudelipõhine stsenaariumianalüüs, milles matkitakse energiakandjate kõrgete hindade, samuti Venemaa gaasitarnete täieliku katkemise mõju. Mustema stsenaariumi kohaselt oleksid SKP kasvumäärad umbes 2,5 ja 1 protsendipunkti väiksemad kui baasprognoosis 2022. ja 2023. aasta kohta ette nähtud, inflatsioon aga kasvaks 2022. aastal 3 protsendipunkti ja 2023. aastal enam kui 1 protsendipunkti, see tähendab rohkem kui baasstsenaariumi prognoos.
Lisaks võimalikele energiavarustuse häiretele võivad arvatust suuremad probleemid tarneahelate vallas ja energeetikaga mitteseotud kaupade – eriti toidu – hinnatõusu jätkumine majanduskasvu täiendavalt allapoole suruda ja hindu üles sundida. Impordiga seotud inflatsioonišoki oodatust suurem järelmõju võib suurendada stagflatsiooni ohtu. Suure inflatsioonisurvega käivad kaasas suurenenud riskid rahastamistingimustele. Peale selle on riskitegurite hulgas endiselt ka COVID-19.
Lisaks loetletud otsetele riskidele tingib Venemaa sissetung Ukrainasse EL-i majanduse lahtisidumise Venemaast, mille tagajärgi on komisjoni sõnul praeguses etapis raske hinnata.
Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks täiemahulist prognoosi, kevadel ja sügisel, ning kaks vaheprognoosi talvel ja suvel. Komisjoni 2022. aasta suvises majandusprognoosis ajakohastatakse SKP- ja inflatsiooniprognoose ning see esitatakse eeldatavasti 2022. aasta juulis.