Saksamaa lubab Venemaalt nafta ostmise lõpetada ka ilma Ungari nõusolekuta

Venemaalt naftaimpordi peatamisel on võtmetähtsus pildil oleval Schwedti rafineerimistehasel. Foto: FILIP SINGER/Scanpix Baltics

Saksamaa kavatseb lõpetada Venemaalt nafta importimise aasta lõpuks isegi juhul, kui Euroopa Liit (EL) ei suuda Venemaale järgmisi sanktsioone kehtestades selles üksmeelselt kokku leppida, teatasid Saksa valitsusametnikud.

Bloombergiga rääkinud anonüümsust soovinud riigiametnike sõnul edenevad Berliini jõupingutused naftale alternatiivsete tarneallikate leidmisel jõudsalt ja Saksa valitsus on kindel, et suudab järgmise kuue-seitsme kuu jooksul lahendada ka kõik logistilised probleemid.

Euroopa Liidu välisministrid kohtusid esmaspäeval Brüsselis, et arutada ELi järgmist sanktsioonide paketti Venemaale. Nafta impordikeelu lisamine sellesse ei ole lihtne, sest Budapest on kõigi liikmesriikide nõusolekut vajavale sammule tugevalt vastu, öeldes, et see meede kahjustaks liiga rängalt Ungari majandust.

ELi ettepanekuga soovitakse toornafta ja rafineeritud kütuste import Venemaalt lõpetada järgmise kuue kuu jooksul. Väga suurel määral Vene naftast sõltuvatele Ungarile, Slovakkiale ja Tšehhile on nõuete täitmiseks pakutud erandit. Ungari ja Slovakkia puhul on räägitud 2024. aasta lõpust ning Tšehhi puhul 2024. aasta keskpaigast.

Saksa ametnikud ütlesid Bloombergile, et hoolimata sellest, mida otsustakse Euroopa Liidu tasemel, on kantsler Olaf Scholzi valitsus võtnud nõuks riiklikult plaaniga igal juhul edasi liikuda.

Saksa majandusministeeriumi andmetel on Vene nafta osakaal Saksamaa tarbimises langenud praeguseks 12 protsendini umbes 35 protsendilt enne Ukraina sõja algust.

Vene naftast täielikuks loobumiseks on Saksmaal vaja leida piisav hulk alternatiivset naftat Schwedti rafineerimistehasele, mis tagab kütusevarud näiteks Berliini rahvusvahelisele lennujaamale, enamikule tanklatest pealinnas ning Brandenburgi liidumaal.

Praegu tugineb Ida-Saksamaal asuv võtmetähtsusega rafineerimistehas suuresti torujuhtme Družba kaudu voolavale Vene toornaftale, mis lähiajal loodetakse asendada Rostocki sadamast tehtavate tarnetega.

Saksamaa võimud on kindlaks teinud, et Rostocki ja Schwedti ühendavat vana torujuhet saaks edasi kasutada, kuid selle läbilaskevõime suudaks praegu katta umbes 60 protsenti rafineerimistehasele vajaminevast mahust. Ametivõimud töötavad selle nimel, et torujuhet uuendada ja selle läbilaskevõimet tõsta.

Schwedti rafineerimistehase enamusosalus (54 protsenti) kuulub Venemaa suurimale naftakompaniile Rosneft, kel eeldatavasti on vähe stiimulit naftatarnijat vahetada. Sestap valmistab Saksamaa ette seadusi, mis võimaldaksid kontrolli rafineerimistehase üle Venemaa ettevõttelt ära võtta juba 1. juunil.

Tegelikult pidi Rosnefti osalus Schwedti rafineerimistehases tänavu veelgi kasvama, sest mullu novembris lepiti kokku Shelli 37,5-protsendilise osaluse omandamiseks. Shelli teatel on tehing aga peatatud ning osaluse müümise üle peetakse läbirääkimisi Saksamaa valitsusega.