Brasiilia ja Argentiina tegid toormaterjalide kaubanduses Venemaale silmad ette

BNS
Copy
Sojaubade ladu Brasiilias.
Sojaubade ladu Brasiilias. Foto: Paulo Whitaker/Scanpix

2021. aastal kasvas ümbertöödeltavate toormaterjalide ekspordimaht Euroopa Liidust (EL) kolmandatesse riikidesse võrreldes 2020. aastaga 2 miljoni tonni võrra 40,6 miljoni tonnini.

Võrreldes 2004. aastaga on ekspordimaht kasvanud aga koguni 80 protsenti ehk umbes 18 miljoni tonni võrra, teatas Eurostat.

Ka impordimahud on kasvanud – 2021. aastal imporditi väljastpoolt EL-i 46,8 miljonit tonni ümbertöödeltavaid toormaterjale, 2,4 miljonit tonni enam kui 2020. aastal ja 3,2 miljonit tonni enam kui 2004. aastal.

Ligi poole möödunud aastal eksporditud materjalidest – 19,5 miljonit tonni ehk 48 protsenti – moodustasid raudmetallid, eelkõige raud ja teras. Teine suurim kategooria olid loomsed ja taimsed produktid, mis moodustasid 4,5 miljonit tonni ehk 11 protsenti kogu ekspordimahust. Paberit ja pappi eksporditi 4,4 miljonit tonni ehk samuti ligikaudu 11 protsenti kogumahust.

Imporditi enim loomseid ja taimseid produkte, kokku 24,8 miljonit tonni ehk 61 protsenti imporditust. Teine suurim kategooria oli puit, mida veeti sisse 6,3 miljonit tonni ehk 15 protsenti kogumahust. Raudmetalle imporditi aga 5,5 miljonit tonni ehk 14 protsenti kogumahust.

EL-i peamine ekspordipartner oli mullu Türgi, kuhu veeti 15,2 miljonit tonni ümbertöödeltavatest toormaterjalidest. Järgnesid 5,5 miljoni tonniga Ühendkuningriik, 2,4 miljoni tonniga India, 2 miljoni tonniga Egiptus ja 1,7 miljoni tonniga Šveits.

Imporditi enim, 7,9 miljonit tonni, Argentiinast ja 7,6 miljonit tonni Brasiiliast. Venemaalt veeti sisse 4,8 miljonit tonni materjale, Ühendkuningriigist 4,6 miljonit tonni ja USA-st 4,1 miljonit tonni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles