/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2022/03/29/14453998t1h7f9d.jpg)
Ajal, mil poliitikud on öelnud välja, et gaasitarnetes võib tekkida häireid, peavad soojatootjad kodumaist põlevkiviõli selle keskkonnakahjulikkusele vaatamata tõsiseks alternatiiviks gaasile. Riik on aga seadnud põlevkiviõli kasutamisele piirangud.
Põlevkiviõlist toasooja tootmisele seavad piirid keskkonnanormid (1)
Soojatootja Adven on oma neis katlamajades, kus see on võimalik, juba kütteallikat vahetanud. «Tegime muudatuse juba eelmisel aastal kui gaasihinnad tõusma hakkasid,» rääkis Adveni Adven Eesti AS tootmise ja jaotuse valdkonna juht Raivo Melsas.
Osades Adveni katlamajades on üleminek põlevkiviõlile planeeritud tulevaks sügiseks. Põlevkiviõli kasutati nii Adveni Kostivere kui Põltsamaa katlamajades. Sel sügisel planeeritakse see ajutise lahenduse kasutuse võtta ka Vändra võrgupiirkonnas, et tagada lõpptarbijale soodsaim soojuse hind.
Melsase sõnul võimaldas põlevkiviõli kasutamine müüa soojust alla konkurentsiameti poolt kooskõlastatud piirhinna. Konkreetsed numbrid on väga varieeruvad, kuna õli ja gaasi kasutamise vahekord sõltus lõpptulemusena välisõhu temperatuuridest.
Keskkonnaluba seab piirid
«Vastavalt kehtivale heitmete regulatsioonile on piiravaks faktoriks olnud võimsuse limiit 1 MW, mis tähendab, et saame põlevkiviõli kasutada ainult väikestes katlamajades või väga väikeses mahus, kuni 500 h aastas,» selgitas Melsas.
MKMi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga sõnul võib vedelkütuste kasutamiseks olla ettevõttel vaja uuendada keskkonnaluba. MKM on sel teemal olnud suhtluses ka Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga, et ka nemad oleksid olukorrast teadlikud ning saaksid oma plaane vastavalt seada.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse sõnul peavad põlevkiviõli kasutamisega tekkivad heited vastama kehtivatele piirinormidele, mis on kehtestatud õigusaktidega.
Soojatootja peab heite piirnorme järgima
«Siin keskkonnaametil kaalutlusõigust pole ning ameti tegevused peavad olema kooskõlas kehtiva seadusega,» ütles Kosenkranius. «Kui peetakse vajalikuks kehtivaid piiranguid leevendada ning see ei lähe vastuollu EL regulatsioonidega, siis on see keskkonnaministeeriumi ja riigikogu pädevuses.»
Kui ettevõte on piisavalt veendunud, et suudab piirinormidest kinni pidada, siis soovitab Kosenkranius varakult esitada taotluse keskkonnaloa muutmiseks. «Keskkonnaamet väljastab loa, kui veendub selles, et normidest suudetakse kinni pidada,» lisas ta.
Ka teine soojatootja, Utilitas näeb praeguses olukorras ühe alternatiivina maagaasile selle osalist asendamist põlevkiviõliga. «Leiame, et vaatamata kõikidele negatiivsetele mõjudele, on praeguses geopoliitilises olukorras põlevkiviõli kasutamine tõsiselt kaalumist vääriv alternatiiv lühiajaliseks lahenduseks,» ütles Utilitase turundus- ja kommunikatsioonijuht Olga Petrova.
Minister ei vaimustu
Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Meelis Eldermann tegi ettepaneku, et Eesti võiks kaugküttes Vene gaasi asendada kodumaise kõrgema kütteväärtuse ja madalama hinnaga põlevkiviõliga. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on aga selle vastu ja ütles, et Eesti kasutab kodumaist põlevkiviõli maagaasi asendajana ainult siis, kui mingit muud alternatiivi enam ei ole.
«Tegemist on võimaliku variandiga, mida oleme käsitletud ühe võimalusena gaasi defitsiidi korral,» rääkis Aas. «Täna me töötame selle nimel, et meil oleks olemas gaas ja LNG gaas, see oleks meie esimene plaan. Õli juurde tuleme siis, kui kõik muud teemad on ammendatud.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatari sõnul peavad kaugkütteettevõtted tegema oma otsused ise, et valida tarbijatele kõige konkurentsivõimelisemad keskkonnasõbralikud lahendused kaugküttesoojuse pakkumiseks.