Teedeehitajad pole riigiga rahul: raha ei anta piisavalt ja bituumen on otsa lõppemas

Asfalteerimistööd. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja / Scanpix

Taristuehitajate liidu väitel lükkab riik kallimaks läinud tee-ehituste kulud ettevõtete õlgadele. Suurim probleem on aga see, et bituumenivarud on lõppemas ja pole selge, kust ja kui palju seda juurde saab tuua. 

Transpordiamet teatas eile, et lükkab ehitushindade tõusu ja ehitusmaterjalide tarneraskuste tõttu edasi ligi 50 selleks aastaks kavandatud teeobjekti ehituse ning kompenseerib selle arvelt ehitusettevõtjatele hinnatõusu kuni 4,6 protsendi ulatuses. Taristuehitajate Liidu (ESTEL) tegevjuhi Tarmo Trei sõnul pole sellises ulatuses kallinemise hüvitamine mingil moel kõiki tekkinud lisakulusid kattev.

«See on vaid osa Venemaa-Ukraina sõjast tingitud hinnatõusust ning enamus jääb töövõtjate kanda, mis pole õiglane,» nentis Trei. «Tee-ehitusprojektide edasilükkamist ei saa põhjendada töövõtjatele kulude kompenseerimisega, sest tegelik põhjus on ju tee-ehituse üleüldine järsk kallinemine sõjast lähtuva toorme ja materjalide hindade kasvu tõttu.» Lisaks on tõsiseid raskusi tee-ehituseks vajaliku toorme kättesaamisega.

Trei sõnul on selgusetu, miks jättis riik tänavuses lisaeelarves tähelepanuta nii olulise valdkonna nagu teedevõrgu arendamine. «Teedeehitus on niigi alarahastatud ja nüüdne mahu vähenemine mõjutab seda olukorda veelgi. Pikk vaade teedeehitusele pole asfaldiaukude lappimine, vaid kaasaegsetele nõudmistele vastavate teede väljaehitamine, millega oleme muude riikide võrdluses niikuinii juba maas,» ütles Trei.

Sealjuures vähenes teedeehituse rahastus riigieelarvest sõjast olenemata ning eelarveprognooside kohaselt langeb järgnevatel aastatel veelgi. Samal ajal kasvavad järjest teede remondi- ja arendusvõlad, ulatuses praeguseks juba ca 4 miljardi euroni. «Alarahastuse tõttu remontimata ja väljaarendamata teed lähevad meile tulevikus kalliks maksma, seda nii konkurentsivõime ja Eesti maine seisukohalt kui järjest kallinevate ehitus- ja toormehindade tõttu,» märkis Trei.

Eesti taristu oli Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime viimases edetabelis alles 45. kohal. Eestist eespool on nii Läti, Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari.

Trei nõustus transpordiameti väljatoodud probleemiga materjalide kättesaadavusest, mis on juba praegu päevakorras ja selgelt süveneb veelgi. «Hetkel on kõige suurem probleem bituumeniga, mis on teedeehituses oluline materjal. Mitmed tootjad on sattunud või sattumas olukorda, et oma bituumeni varud on lähiajal lõppemas ja puudub teadmine, millal järgmine bituumeni tarne toimub,» rääkis Trei.

Tekkida võiv bituumenipuudus oli päevakorras juba enne Ukraina sõja algust ning taristuehitajate liit teavitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning transpordiametit sellest ohust, pakkudes välja variante eesootavate probleemide lahendamiseks, kuni riikliku bituumenivaru loomiseni. Need ettepanekud jäid aga vajaliku tähelepanuta, nentis Trei.