AK ⟩ Räniorus käib hoogne ametiühingute moodustamine

Demonstratsioonide plakatid, mis kutsuvad üles Starbucksi ja Amazoni töötajaid ametiühinguid moodustama. Foto: JASON REDMOND/AFP/SCANPIX

• Tehnoloogiaettevõtete juhtide ja töötajate palgavahe on kasvanud tohutuks.
• Seda peetakse üheks põhjuseks, miks töötajad tahavad luua ametiühinguid.
• Ametiühingutega liitunud nõuavad ka paremaid töötingimusi ja toodete ohutust.

Eelmise sajandi viimastel kümnenditel puhkenud tehnoloogiabuum lõi uue majanduse, mida iseloomustas dünaamilisus, kiire kasv, aga ka ametiühingute puudumine ettevõtetes. Erinevalt vanast majandusest, kus töötajatelt pigistati välja viimane, iseloomustas uue majanduse ettevõtete töökeskkonda töötajate kõrge motiveeritus, tasuta puuviljad ja lõunad ning üha enam hakati rääkima sellest, et ettevõtted hoolitsevad töötajate eest nii hästi, et ametiühingud on iganenud nähtus ning varsti pole neid enam vaja.

Pealegi olid ametiühingute välja võideldud soodustused (tervise- ja pensionikindlustused) muutunud ettevõtete jaoks liiga koormavaks. Näiteks USA autotööstus ei suutnud selle sajandi esimesel kümnendil selle koormusega toime tulla ning kolmest suuremast autotootjast läksid kaks, General Motors ja Chrysler, pankrotikaitse alla ning Ford Motor pääses haamri alla minekust väga napilt.

Kuni viimase ajani olidki ametiühingud Ameerika Ühendriikidest peaaegu kadunud, alles olid vaid üksikud lõunaosariikides asuvates autotehastes, kuid nüüd on alanud ametiühingute moodustamise uus laine eelkõige Ränioru (Silicon Valley) tehnoloogiaettevõtetes, nagu Amazon, Apple ja Google, arvutimängude tootjas Activision Blizzard ja e-kommertsettevõttes Etsy ning uue põlvkonna teenindusettevõtetes, nagu Starbucks.

Tegemist on Ameerika Ühendriikide ning maailma kõige edukamate ettevõtetega, mistõttu tekib küsimusi: miks neis on vaja ametiühinguid moodustada ja millega töötajad rahul ei ole?

Üüratuks kasvanud palgavahed

On ju needsamad tuntud ettevõtted jaganud oma osa ka töötajatega: aktsiaoptsioone pakutakse üsna laiale ringile töötajaskonnale ning mõneski ettevõttes saavad neid kõik põhikohaga töötajad.

Üheks töötajate organiseerumise põhjuseks loetakse asjaolu, et lõhe ettevõtete juhtide ning tavatöötajate sissetulekute vahel on läinud liiga suureks.

Suurtest tehnoloogiaettevõtetest on saanud võimsad rahamasinad, mille aktsiate hinnatõus ületab tublisti aktsiaturu üldise tõusu. Apple’i turuväärtus on 2,5 triljonit dollarit. Enam kui triljoni dollarilise turuväärtusega tehnoloo-

giaettevõtteid on neli.

Amazoni töötajate ühingu aktivist kutsub töötajaid üles ametiühingu moodustamise poolt hääletama. Foto: Brendan Mcdermid/Reuters/Scanpix

Tõsi, näiteks Starbucksi aktsia hind on viimasel viiel aastal turu üldisest tõusust maha jäänud, kuid alates börsileminekust 1992. aasta juunis on aktsia hind kerkinud 790 protsenti, võrrelduna aktsiaindeksi S&P 500 tõusuga 177 protsenti.

Kuid kogu see rahamasin on mitu korda suurendanud ettevõtete juhtide ja tavatöötajate sissetulekute lõhet. Mõttekoja Majanduspoliitika instituut (Economic Policy Institute) hinnangul pole see lõhe kunagi varem nii lai olnud.

1965. aastal oli tegevjuhtide ja töötajate töötasu suhe (arvesse on võetud palgad, preemiad, boonused, aktsiaoptsioonid) 21:1. See suht-

arv saavutas oma tipu tehnoloogiamulli tipu ajal 2000. aastal – 366:1. 2020. aastal oli see suhtarv 351:1.

Investeerimisportaal Yahoo Finance kirjutab, et kõige edukamate tegevjuhtide tasud kasvasid ajavahemikul 1978. aastast kuni 2020. aastani 1322,2 protsenti (inflatsiooniga korrigeerituna), mis tähendab, et kõige edukamate tippjuhtide tasud kasvasid 60 protsenti kiiremini kui aktsiaturg samal ajavahemikul ning tunduvalt kiiremini kui tavatöötajate töötasud, mis kasvasid selle aja jooksul vaid 18 protsenti.

Bloombergi uuringu kohaselt on 1000 suurema börsiettevõtte tegevjuhi tasud keskmiselt 144 korda suuremad nende ettevõtete töötajate mediaantöötasust.

Bloombergi hiljuti ilmunud uuringu kohaselt on 1000 suurema börsiettevõtte tegevjuhi tasud keskmiselt 144 korda suuremad nende ettevõtete töötajate mediaantöötasust. Mediaantasu on tasu, millest pooltel töötajatel sellest suurem, pooltel väikesem.

Nii ongi mitmete tehnoloogiahiidude töötajad alustanud või alustamas organiseerumist. Aprilli keskel kirjutas Washington Post, et New Yorgi Keskraudteejaamas asuva Apple’i esinduspoe töötajad on alustanud allkirjade kogumist ametiühingu loomise alustamiseks. Ametiühinguid soovivad luua ka teistes linnades asuvad firma esinduspoed ja nende sõnul said nad innustust internetikaubamaja Amazon laotöötajatelt, kes proovisid luua ametiühinguid Covidi esimese laine ajal.

Presidendi vastuvõtt nörritas juhtkonda

Muidugi teevad ettevõtete juhid kõik, mis võimalik ametiühingute moodustamise takistamiseks. Maailma suurim kohvikukett Starbucks ei ole küll tehnoloogiaettevõte, aga ettevõtte kultuur on paljuski nende omaga sarnane ja pealegi on aktsiad noteeritud Nasdaqil, mida loetakse peamiselt tehnoloogiasektori börsiks. Ametiühinguid on loonud, loomas või plaaninud luua kümnete kohvikute töötajad. Starbucksi ühinenud ametiühingud loodi eelmise aasta lõpus.

Praeguse Starbucksi looja Howard Schultz, kes tuli märtsi keskel juba kolmandat korda tegevjuhiks tagasi, lubas baristade palka tõsta, aga ametiühinguga liitunud baristade lepingud ei tule kaugeltki nii soodsad kui mitteliitunutel.

Omapärase värvingu võttis konflikt eelmisel nädalal, kui USA president Joe Bideniga kohtumas käinud ametiühingute delegatsioonis oli ka kaks Starbucksi ametiühingu esindajat, mille peale nõudsid Starbucksi juhid, et ka nemad peaksid saama Bideniga kohtumisel võrdset aega.

New Yorgi Keskraudteejaamas asuv Apple’i esinduspood, mille töötajad on alustanud allkirjade kogumist ametiühingu loomiseks. Foto: Michael M. Santiago/AFP/Scanpix

«Tehnoloogiaettevõtted teevad kõik, mis võimalik, et hoida ühingud eemal,» ütles Reutersile San Francisco riikliku ülikooli tööprofessor John Logan. «Nad võivad arvata, et ametiühingud kõlbavad toidutööstusesse või kaevandustesse, aga mitte tehnoloogiasektorisse,» lisas ta.

Surve ametiühingute loomisele tehnoloogiaettevõtetes on veel üsna algstaadiumis ning pole üldse teada, kas see leiabki laiemat kõlapinda. Aga sektoris, mis on aastakümneid olnud organiseeritud töötajate suhtes üsna ükskõikne, tähendab tärkav aktiivsus suuremat jõudu töötajate läbirääkimisel ettevõtte juhtkonnaga.

Tehnoloogiafirmade töötajad ja ametiühingute organiseerijad räägivad, et kõrge palgatase, mis sektoris on, ei ole enam piisav. Nad soovivad korralikke töötingimusi ja kindlust, et tooted, mida nad valmistavad, ei kahjustaks ühiskonda.