Eksperdid soovitavad: kuidas muru niita ja millist niidukit valida

Muruniiduk. Foto: Scanpix/ PA Wire/ Tim Goode

Soojemad ilmad panevad muru hoogsamalt kasvama. Eestlased on aastast aastasse üha rohkem mururoboti usku, samal ajal vähendab pidev niitmine elurikkust. Millised on viimase aja muruniitmise trendid ning millal valida muru- või robotniiduk ja millal hoopiski murutraktor?

Aiatehnika edasimüüja Mehka Tallinna osakonnajuhi Paap Raidi sõnul vähendab muruplatside pidev niitmine elurikkust, sest nii pole putukatel ja lindudel seal enam kohta. «Roheline mõtlemine ja elurikkus läheb inimestele üha enam korda ning seetõttu jäetakse suurematel kruntidel osa muru niitmata või niidetakse kord-kaks aastas hooldusniidukite või rohulõikuritega. Linnakruntidel piirdutakse pigem sellega, et kevadlillede kasvuajal jäetakse osad alad niitmata,» kirjeldas Raid tänaseid muruniitmise trende. Selleks, et muru elujõulisem oleks, soovitas ta muru mitte liiga madalaks niita - optimaalseks kasvukõrguseks on 5-6 cm.

Raidi sõnul on hetkel käimas täielik mururobotite ostmise buum ja nende müük on kasvanud umbes 30% aastas. «Hetkel võib öelda, et robotniiduk on kasutajate jaoks jõudmas staadiumisse, kus on näiteks nõudepesumasin. Kui ta on juba soetatud ja ilus muruplats silmale harjumuseks saanud, siis tulevikus on ilma mururobotita väga keeruline,» rääkis ta.

«Õnneks on tänastel uuematel robotniidukitel juba sellised võimalused, mis lasevad mobiilirakendusest ära määrata, kust niiduk niidab ja kust ajutiselt ei niida ehk ei pea enam piiret käsitsi tegema. Puugiohu tõttu linnakruntidel niitmata jätmist pigem ei esine, samuti võib pikema muru puhul häirida, kui hommikul jalad kastega märjaks saavad ning pikem muru laste pallimängu segab. Küll aga on muutunud populaarseks jätta osa krundist ka metsa-alaks, kus saaksid kasvada näiteks sammal, mustikad ja teised marjad,» rääkis Raid.

Muruniiduki valikul lähtu krundi pindalast

Raidi sõnul saab pisemates majapidamistes hakkama ka tavalise bensiinimootoril või akul põhineva muruniidukiga, kuid mugavam lahendus on kasutada robotniidukit. «Mururobot on kindlasti populaarsem väiksemas majapidamistes, kus krundi pindala ei ületa 5000 m2. 1-2 hektari suuruse krundi juures kasutatakse pigem lahendust, kus üks robotniiduk niidab õueala ning kaugemalt niidetakse murutraktori või muu pealeistutava seadmega,» sõnas Raid. Sellise lahenduse põhjuseks hind.

«Näiteks 1 hektari niitmiseks oleks vaja vähemalt kahte 4500 eurot maksvat robotniidukit, kuid samas on see võimalik ära teha ka märgatavalt soodsama murutraktoriga, mille hinnad jäävad keskeltläbi mõne tuhande juurde,» rääkis Raid. Tema sõnul sõltub muruniidukite valik sellest, millist tulemust oodatakse ning kui palju aega ollakse nõus niitmise peale panustama.

Inbanki ostude finantseerimise toodete juht Helena Raud sõnas, et kuna niidukite hinnad on üsna krõbedad, sõltub niitja valik ka sellest, millised on kliendi võimalused. «Robotniidukid ja murutraktorid eeldavad üsna suurt väljaminekut ning seetõttu on populaarne neid soetada järelmaksu või väikelaenu abil, mis annavad võimaluse kulusid optimeerida ja need kuude peale ära jaotada. Kohe välja ostmise korral võivad tuhandetesse eurodesse küündivad aiatehnika hinnad pere rahakotti paratamatult korraliku augu jätta. Samas tasub suur väljaminek end aastate jooksul ära, sest nii muruniidukid, mururobotid kui ka murutraktorid soetatakse üldjuhul pikaks ajaks,» sõnas Raud.

Loomulikult on soodsam soetada mururobot ka järelturult, kuid siis peab arvestama ka hooldus- ja remondikuludega. Uutel masinatel on enamasti 2-aastane garantiiperiood ning masinad satuvad järelturule enamasti selle lõppedes. See tähendab, et võimalikud hooldused tuleb nüüdsest omanikul endal tasuda, rääkis Raud. Just seetõttu soovitab ta kaaluda, kas uue masina soetamine ei tule kokkuvõttes soodsam.