Indrek Neivelt suurest hinnatõusust: oleme midagi valesti teinud

Indrek Neivelt. Foto: Madis Veltman

Eesti peaks kõrge hinnatõusus ohjeldamiseks tegelema energiahinnaga ning maksustamise ümber vaatama. Ja kuigi mõned kaubad võivad odavneda, siis suures plaanis ei ole lootust, et asjad odavamaks läheksid, lausus ettevõtja Indrek Neivelt.

Eestis kerkisid kaupade ja teenuste hinnadstatistikaameti andmetel aprillis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 18,8 protsenti. See on euroala riikide seas kõige suurem hinnatõus. Keskmiselt kerkisid hinnad seal 7,5 protsenti.

Kui inflatsioon on kaks ja pool korda kõrgem kui Euroopa keskmine, siis oleme midagi valesti teinud, lausus Indrek Neivelt «Vikerhommikus».

Küsimusele, kes selles süüdi on, on Neivelti sõnul paraku keeruline vastata, sest meil ei ole üheski valdkonnas vastutajaid: vastutus on nii laiali jaotatud, et ühtegi konkreetset inimest ega asutust ei ole võimalik süüdlasena välja tuua.

Kui inflatsiooniteemal üritada aga kellegi poole näpuga näidata, siis esimene sõrm tuleb suunata Euroopa Keskpanga poole, kes on juba kümme aastat väga palju raha trükkinud. «Ja oli selge, et see ühel hetkel peab hindades kajastuma. See, et ta niikaua aega võttis, on üllatav,» lausus Neivelt.

Teise probleemina nimetas ta energiahindu. Kuigi elektri hind on tõusnud kõikjal ning kütuste hinnad samuti, siis esimese kvartali elektrienergia kulu vaadates torkab Neivelti sõnul silma, et meil oli elekter kaks korda kallim kui Rootsis ja 50 protsenti kallim kui Soomes. «Seal on selgelt probleem, midagi on meil valesti. Ei saa öelda, et sõja pärast oli meil elekter kallim kui Soomes, sest oleme füüsiliselt praktiliselt samas kohas,» lausus Neivelt. Selles osas oleme me midagi valesti teinud, kuid ei ole näha mingit plaani selle olukorra parandamiseks. «Räägitakse sellest, et oleks vaja rohkem tuuleenergiat ja 30 aasta pärast tuumajaama, aga mida me teeme selleks, et järgmine talv üle elada, seda plaani mina ei ole näinud,» lausus Neivelt.

Kõrged maksud

Kolmas asi, millest ei ole räägitud ning millele juhtis tähelepanu Neivelti tuttav, pikalt Eestis töötanud Soome ettevõtja: oleme jõudnud Eestis Soome ja Rootsiga võrreldavale palgatasemele, kuid nendes riikides on sellelt tasutavad maksud oluliselt madalamad. Jutt käib 1500-2000-eurosest kuupalgast. «Ka sellise palga saajad on üle lahe olemas ja nad maksavad vähem makse kui Eestis,» lausus Neivelt.

See on tema sõnul ka põhjuseks, miks meil on hinnad väga palju tõusnud. Inimene on lihtsalt kallis ja me ei ole majandust suutnud ümber struktureerida ning automatiseerida.

Neivelti kinnitusel peaksime me oma tulumaksustamise ümber vaatama. Neivelti sõnutsi ei peaks 1500-1800 euroselt palgalt nii palju tulumaksu võtma. Samas, kui sellelt palgaskaalalt maksu langetada, tuleks seda suurema palga saajatel tõsta, «Ühtegi muud lahendust sellele ei ole. Vastasel juhul ongi nii, et meil maksab croissant kaks korda rohkem kui Prantsusmaal,» lausus ta.

Pensionireform pole süüdi

Neivelti kinnitusel ei saa hinnatõusus süüdistada pensionireformi, sest elektri hinda see ei tõstnud. Pensionifondidest välja võetud rahast paarsada miljonit läks korterite sissemaksuks, raha kulutati autode ning koduelektroonika soetamiseks. Koduelektroonika hind ei sõltu aga sellest, palju raha turul on, vaid pakkumisest. «See on ikka suhteliselt väike summa võrreldes sellega palju raha juurde on trükitud ning millised on eelarved,» tõdes Neivelt. «Eesti majanduse maht on üle 30 miljardi, ja see üks protsent väga palju ei mõjuta.»