Turismisektor läheneb suvehooajale järjest lisanduvate broneeringutega

Lihavõtte nädalavahetus Tallinnas rõõmustas turismiettevõtjaid klientide rohkusega. Foto: Sander Ilvest

Kui märtsikuu turismistatistika oli lootustandev, siis aprill kujunes veelgi paremaks ja nüüd toob iga päev uusi broneeringuid järjest juurde.

Aprilli tulemused näivad oluliselt positiivsemad kui märts ja suve osas on ootused kasvavad.

«Esialgne šokk ja tühistamislaine on üle elatud, praegu tuleb tellimusi iga päev juurde,» ütles Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Killu Maidla. Ettebroneerimise aken on jäänud väga väikseks, sageli alla nädala ka rahvusvaheliste külastajate puhul.

Maidla sõnul on need tellimused konverentside ja gruppide osas, mis märtsi alguses kehtima jäid, püsinud – sündmused toimuvad ja annavad edasi sõnumit, et Eesti ei paikne sõjatsoonis ja Vene agressiooni tõttu ei peaks tühistamistega Venemaa naaberriikidele lisasanktsioone kehtestama.

Kutsume märtsi omakeskis ka paastukuuks – kuu, mis tuleb veel varude pealt vastu pidada enne kui uuesti kasumit teenima hakata.

Killu Maidla

Märtsikuus peatus majutusettevõtetes üle 192 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 276%. Neist ligi 77 000 olid välis- ja 116 000 siseturistid. Sõjapõgenikke neis ei kajastu.

«Sõjapõgenike majutust oli märtsis hotellides väga arvestataval määral, see andis täituvust ja käivet, kuid reeglina ei olnud hotellide jaoks suure marginaaliga tuluprojekt,» selgitas Maidla.

Tulemust tegid ennekõike lisaks siseturistile ka lähinaabritest külastajad – Soome, Läti, Leedu. Lätlasi tõi märtsis siia koolivaheaeg ja Lätis kehtinud rangemad piirangud. Lätlaste reisimine mõjutas tugevalt spaahotellide täitumust, eriti Pärnus aga ka teistes linnades. Soomlastel lubati lõpuks taas Eestit külastada, sest seni soovitas nende valitsus seda pigem ikka vältida, kuigi nakkusnäitajad olid Eestiga sarnased. Ometi oli soomlasi ka märtsis veel enam kui 50% vähem kriisieelsest ajast.

Märtsis oli palju majutusi, mis seotud Venemaalt lahkuvate inimestega. Paljud rahvusvahelised ärid sulgesid oma kontorid ja välismaalased pöördusid tagasi kodumaale. «Kuna rahvusvahelisi lende ei toimunud, tuli liikuda maismaa väravatest. Narva piiripunkt ja ööbimised Tallinnas enne lendu käisid selle skeemi juurde,» rääkis Maidla.

Vaatamata ööbimiste kasvule märtsis, jäi see endiselt 40 protsenti alla kriisieelset taset, millega ei saa veel rahule jääda.

«Esiteks võrdleme käibenumbreid, aga ei arvesta ei inflatsiooni ega kogu sisendhinna kallinemist. Kulupool on teinud metsiku hüppe – personalikulud, energiakulud, toiduained – need kõik puudutavad väga otseselt ja jõuliselt meie sektorit. Lisaks, räägime madalhooaja kuust – me kutsume märtsi omakeskis ka paastukuuks – kuu, mis tuleb veel varude pealt vastu pidada enne kui uuesti kasumit teenima hakata. Selle paastukuu tulemustest veel 40% käibes allapoole tulla ei ole kindlasti hea tulemus,» kinnitas Maidla.