Taristuehitajad näevad Eesti teedevõrgu ohtliku alarahastuse süvenemist

Teetööd Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Taristuehituse liit ja Transpordiamet pidasid viimase paari kuu jooksul arutelusid leidmaks lahendust sõjamõjude leevendamisele teede-ehitajate jaoks, kuid riik otsustas ühepoolselt jätta siiski enamiku kasvanud kuludest töövõtjate kanda. Arvestades ka kümnete tee-ehitusprojektide edasilükkamist, süveneb Eesti teedevõrgu ohtlik ja konkurentsivõimet kahjustav alarahastus veelgi.

Eesti teedeehitusettevõtteid koondava Taristuehituse Liidu (ESTEL) tegevjuhi Tarmo Trei sõnul tõi Venemaa agressioon Ukraina vastu Eesti taristuehitusettevõtetele kaasa enne sõja algust sõlmitud teehoiutööde töövõtulepingutes kulusisendite erakordselt suure hinna kasvu. «Tee-ehitajatel polnud kuidagi võimalik arvestada teehoiutööde hangetes pakkumust esitades sõjast ja sellele järgnenud riikide poolsetest sanktsioonidest tekkiva mõjuga juba sõlmitud lepingutele,» nentis Trei. Lisaks tuleb arvestada, et kõigi lepingute puhul olid kulud märgatavalt kasvanud juba enne sõjategevuse puhkemist, olgu siis energia- või toormehinnatõusu tõttu.

Seetõttu pidas ESTEL viimase paari kuu jooksul riigimaanteede haldaja Transpordiametiga läbirääkimisi, et leida lahendus, kuidas sõjast tingitud muutunud olukorras kasvanud kulud töövõtjatele õiglaselt hüvitada. Trei sõnul tegid töövõtjad omapoolse ettepaneku, kus riik kataks õiglase osa otseselt sõja ja sanktsioonide mõjust tekkinud hinnatõusust, mis kaugeltki ei hüvita kõiki uuest olukorrast tulenevaid kulusid ega võtaks arvesse juba eelneva aastal toimunud erakordselt suurt sisendhindade kasvu, aga võimaldaks lepingute täitmist jätkata. «Meie pettumuseks ei viinud pikalt peetud arutelud Transpordiametiga tulemuseni, mida taristuehitajad välja pakkusid,» nentis Trei. Põhjenduseks tehtud otsusele tõi Transpordiamet teede ehitamiseks ja hoolduseks ette nähtud riigieelarveliste vahendite nappuse.

Nii on Transpordiamet valmis hüvitama töövõtjatele sõjast ja sellele järgnenud sanktsioonidest tingitud kasvanud kulud vaid osaliselt ja jätab paljude lepingute puhul suurema osa kulusid töövõtjate kanda.

Kuigi läbirääkimiste järgselt Transpordiameti poolt tehtud otsus Taristuehituse Liitu ei rahulda, tunnustavad nad Transpordiametit, et viimane ettevõtjad läbirääkimistesse kaasas. «Samas ei saa unustada, et lõpuks siiski ettevõtjate ettepanekutega ei arvestatud ja teede-ehituses süvenev alarahastatus hakkab pikemas perspektiivis tekitama suuri probleeme teedevõrgu kvaliteedis ning seeläbi mõjutama otseselt Eesti konkurentsivõimet,» ütles Trei. Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime viimases edetabelis oli Eesti taristu alles 45. kohal. Eesti ees on nii Läti, Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari.

Lisaks teede-ehitajate kasvanud kulude olulises mahus hüvitamisest loobumisele lükkas Transpordiamet edasi üle neljakümne veel aasta alguses plaanitud teedeehituse projekti. Edasilükkamise põhjuseks on rahapuudus, millele ei toonud leevendust ka lisaeelarve. «Nii suure hulga projektide edasilükkamine on väga halb samm, süvendades Eesti tee-ehituse alarahastatust veelgi,» nentis tee-ehitusettevõtte Verston juhatuse esimees Veiko Veskimäe.

Veskimäe sõnul jääb viimase riigieelarve strateegia kohaselt riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit eurot ning taustal on pidevalt kasvamas ka remondivõlg. «Kui me praegu teede ehituse ja parandamise asemel neid protsesse hoopis märgatavalt pidurdame, siis tuleb riigil seda teha hiljem palju kallimalt ja korraga suuremas mahus,» ütles Veskimäe. «Tõsiasi, millele Transpordiamet hiljaaegu ka ise tähelepanu juhtis, on täna tegemata korralised remonttööd. See on nagu hammaste parandamisega – kui pidevalt arsti juures ei käi, on ühel hetkel olukord kohutav. Ja see ei ole kindlasti heaperemehelik käitumine.»

Halb teedevõrk aga pärsib nii Eesti majandusarengut kui konkurentsivõimet, rääkimata turvalisusest ja säästetud inimeludest. «Projektide kalevi alla lükkamise asemel peaksime mõtlema hoopis sellele, kuidas suurendada investeeringuid teedeehitusse, et hakata rajama ka selliseid teid, mis vastavad tuleviku vajadustele ja kiiresti arenevatele tehnoloogilistele nõudmistele ning on seejuures keskkonnasäästlikumad,» rääkis Veskimäe. «Ajal, mil peaksime juba ehitama kaasaegset taristut iseliikuvatele ja elektrisõidukitele ning arendama nutikaid teid, on selline piduri tõmbamine riigi poolt lühinägelik ja mõjub Eesti teedevõrgu arengule väga halvasti.»

Teede Tehnokeskuse 2019. aastal koostatud analüüs näitas, et riigi teedevõrgu arendusvõlg jõuab 2030. aastaks 2,2 miljardi euroni.