/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/10/14543030t1h2caf.jpg)
Riigikogu maaelukomisjon vaatas teisipäevasel istungil läbi kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekud, millega reguleeritakse püügiõiguste, kvootide ja järelevalvega seotud küsimusi.
Maaelukomisjon tahab vähendada Peipsi kalakvoodi väljapüügi kiirust
Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm selgitas, et Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärvel rakendatakse juba mitukümmend aastat niinimetatud olümpiapüüki, mis toimib põhimõttel, «kes ees see mees». See võimalus on põhjustanud enamikule kalastusettevõtjatele probleeme.
«Muudatustega korrastatakse kalapüügi korralduslikke sätteid ning kehtestatakse püügiõiguse omanikele individuaalkvoot püügivahendite kohta. Aastasaagi kehtestamine püügivahendi kohta võimaldab jaotada püügi koormust ühtlasemalt püügihooaja vältel ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda,» selgitas Tamm pressiteates ja lisas, et muudatusega on võimalik Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrra püügil.
Maaelukomisjoni aseesimees Merry Aart märkis, et uuringu «Olümpiapüük ja selle mõju majanduskeskkonnale ning maksukäitumisele» järgi kahjustab niinimetatud olümpiapüük Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, kuna külmutatud kala hind on välismaal odav ja selle tarnimise võimalused piiratud.
«Kirjeldatud probleemi, kus olümpiasüsteem hävitab Peipsi kalandussektori värske kala ekspordivõimekuse Lääne-Euroopa turgudele, võib pidada majanduslikult kõige kahjulikumaks olümpiasüsteemi mõjuriks,» ütles Aart ja lisas, et lahenduseks oleks määrata kalapüügiload püügivahendite kaupa ja individuaalkvootidena.
Eelnõu muudatusega antakse valitsusele volitusnorm kehtestada lisaks merel kastmõrraga toimuvale räimepüügile ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuval kutselisel kalapüügil lubatud aastasaak kalaliikide kaupa püügivahendi kohta. Antud sättega täpsustatakse, et nendel juhtudel, kui lubatud aastasaak on püügivahendile kehtestatud arvestatakse sellega ka kalapüügiloa andmisel, märkides kõikide loale kantud püügivahendite kohta arvestatud lubatud aastasaagi iga kalaliigi osas eraldi vastavale kaluri kalapüügiloale.
Eelnõu täiendatakse volitusnormiga, et oleks vajadusel võimalik kehtestada kutselise kalapüügiga seotud andmete elektroonilise esitamise kohustus. Euroopa Liidu kalanduse kontrollmääruse muutmise eelnõu näeb ette merel toimuva kalapüügi kohta andmete elektrooniliselt esitamise kohustuse lisaks juba praegu kehtivatele nõuetele, mille kohaselt tuleb andmed elektrooniliselt esitada kalalaevadega püügil pikkusega vähemalt 12 meetrit, ka alla 12 meetri pikkusega kalalaevadega püügil. Muudatuse peamiseks eesmärgiks on ebaseadusliku kalapüügi ohjamine.
Maaelukomisjoni soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud – ehk individuaalkvoodid – vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide koha ja ahvena kohta ning lisaks Peipsi tindi ja rääbise kohta.
Aastasaak kastmõrra kohta on Pärnu maakonnas kehtestatud alates 2014. aastast. Tegemist on individuaalkvootide süsteemiga analoogse põhimõttega, ettevõtjal on püügivahendi kohta kindel kvoot. Erinevus individuaalkvootidest seisneb selles, et aastasaaki ei saa eraldi püügivahendist võõrandada ega rentida ning ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu.
Maaelukomisjon saatis maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu täiskogu istungile 18. mail ettepanekuga teine lugemine katkestada, et anda parlamendi liikmetele võimalus tutvuda muutunud eelnõu tekstiga ning esitada ettepanekuid.
Et uus süsteem saaks rakenduda 2023. aasta jaanuarist, on oluline, et seadus hakkaks kehtima hiljemalt selle aasta oktoobri esimeses pooles.