Analüüs ⟩ Paldiski gaasiterminali kohale sõudsid tumedad pilved

Eesti Gaasi omanikfirma Infortar juht Ain Hanschmidt (vasakul) ning energiakontserni Alexela suuromanik Heiti Hääl teatasid ühisfirma loomisest Paldiskisse LNG ujuvterminali ehitamiseks 13. aprillil. Läbirääkimised gaasivõrku haldava riigiettevõttega Elering jooksid aga liiva ja kuu ajaga pole ujuvterminal Eestile sammugi lähemale jõudnud. Foto: Sander Ilvest

Kui Eesti tahab sügisel Vene gaasi ostmisest pääseda ja Paldiskist veeldatud maagaasi saada, tuleb Eleringil kas nõustuda Alexela esitatud tingimustega või anda projekti juhtimine üle eraettevõtjatele, järeldub Postimehega rääkinud anonüümseks jääda soovinud ekspertide arvamustest.

Selleks et veeldatud maagaas (LNG) sügisel Paldiskist tarbijateni jõuaks, on lihtsustatult vaja kolme taristukomponenti: ujuvterminali (FSRU), haalamiskaid ning toruühendust terminali ja gaasivõrgu (Balticconnector) vahel. Eraettevõtjate (Alexela ja hiljem liitunud Infortari) plaan on lihtne: nemad ehitavad valmis haalamiskai ja rendivad kai külge kinnituva ujuvterminali. Süsteemihaldur Eleringi ülesandeks jääb toruühenduse rajamine võrguga. Kuna Alexela on projekti aastaid ette valmistanud, saaks rekordkiirusel valmiv terminal lubaduse järgi Baltikumi ja Soomet LNGga varustada juba sügisel. Ometi on selle kõige juures üks suur aga: Eesti ettevõtjad pole ainsad, kes muutunud turuolukorras LNG-terminali rajada tahavad.