/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/10/14542573t1hf3d3.jpg)
Hiina valitsuse null-koroonapoliitika, mille tõttu hoitakse suletuna olulisi linnu, tootmispiirkondi ja teinekord ka sadamaid, on tekitamas tugevaid häireid globaalsetes tarneahelates, mis mõjutavad omakorda ka Eestit.
Hiina koroonapoliitika mõjutab ka Eesti majandust
Kuigi suuremas osas maailmas on COVID-19 levik taganemas ja sellega seotud piirangud vähenemas, on koroonaviirus Hiina jaoks 2022. aasta kevadel varasemast keerulisem väljakutse.
«Omikroni tüve on distantsihoidmise meetmetega väga raske kontrollida, sest see on eriti nakkav. Viirusel levida lastes jääks aga suur hulk inimesi samal ajal haigeks,» selgitas Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla ning tõi välja, et hiinlased on peamiselt kasutanud kohalikke vaktsiine ja kehtivate nulltolerantsireeglite tõttu on vähesed saavutanud kaitse loomulikul teel.
Uusküla hinnangul on erakordselt rangete piirangute järgmine Hiinas mõjutamas kogu maailma majandust ning mõistlikud väljumisstrateegiad sellest puuduvad.
Hiinat on tema sõnul aga ähvardamas ka teine kriis, mis areneb aeglasemalt ja on kontrollitavam, kuid mõjult maailmamajandusele sellegipoolest samaväärne. Uusküla sõnul pole elamuehituse tase Hiinas jätkusuutlik ja ülejäägi edasise kuhjumise vältimiseks peab ehitusmahtu aastas langetama isegi kolmandiku võrra.
«Hüpoteeklaenude andmine langeb Hiinas esimest korda alates sellest ajast, kus andmeid kogutakse,» ütles Uusküla ning tõi välja, et Hiina suurima kinnisvarafirma aktsia väärtus on muutunud olematuks.
Kinnisvarasektori kõrge riskitasemega laenuvõtjate emiteeritud võlakirjade väärtus on ökonomisti kinnitusel üle aasta stabiilselt langenud, aga märtsis sattusid ka investeerimisreitinguga emiteerijad silmitsi suurenevate rahastamiskuludega. «Sektori juurdepääs finantsturgudele muutub keerulisemaks,» nentis ta.
«Süsteemset finantskriisi ei ole Hiinas oodata, kuna valitsus ja keskpanka saavad probleeme ohjata, aga oluline kasvumootor läheb kaduma,» lisas Uusküla.
Hiina tarbib 50–60 protsenti põhimetallidest, nagu teras, vask ning alumiinium, mis lähevad majanduse keskmes olevasse ehitussektorisse. Ehitusmahtude languse taustal oleks ressursside vabanemine Uusküla sõnul positiivne, sest nõudlus energia ja teatud tööstuslike metallide järele väheneb ning ressursid vabanevad energiavaldkonna ülemineku jaoks, mis on seotud elektriseadmete suurema kasutusega.