/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/04/11/14479106t1h4d1b.jpg)
LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul oleks ekspordi 11 protsendi suurune reaalkasv uhke kui poleks kahtlust, et mõne kaubajaotise puhul võis tegu olla sanktsioonide kartuses tehtud tehingutega, millele järge võib-olla enam ei tulegi.
Eksporti võis paisutada Vene sanktsioonide hirmus tehtud kiirmüük
Vitsuri sõnul toetab sellist mõtet asjaolu, et import kasvas reaaltingimustes ainult neli protsenti.
«Ekspordi ja impordi kasvu kajastavad arvud, vastavalt 35 protsenti ja 31 protsenti on küll suured, kuid praeguses olukorras, kus ekspordi hinnad on tõusnud 24 protsenti ja impordi hinnad 27 protsenti, on rohkem põhjust muretsemiseks kui rõõmustamiseks,» ütles analüütik BNS-ile.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport märtsis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 35 protsenti ning import 31 protsenti. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga suurenes eksport 30 protsenti ja import 34 protsenti.
Analüütiku hinnangul pole seegi meile kasuks, kui impordi hinnad kasvavad ekspordi hindadest kiiremini. «Võib karta, et selle mõjul kellegi konkurentsivõime või kasum väheneb,» nentis Vitsur ning juhtis taas tähelepanu asjaolule, et tegu võib olla ka sanktsioonide kartuses tehtud kiirmüükidega, mis Eesti majandust eriti riivata ei tohiks.
«Samas paistab avaldatud kaubavahetuse andmetest selgelt välja ka see, kui tähtis meile on Euroopa siseturg: Eesti eksport Euroopa Liitu kasvas võrdluses eelmise aastaga peaaegu kaks ja pool korda kiiremini kui muudesse piirkondadesse,» lisas ta.