/nginx/o/2022/05/10/14541240t1ha6f8.jpg)
Toiduhindade kallinemise ajal tekib lihatootjatel kiusatus hakata senisest rohkem kasutama ebakvaliteetset kondilihamassi. Nõo lihatööstuse müügi- ja turundusdirektori Simmo Kruustüki sõnul on see olematu toiteväärtuse ja madala kvaliteediga kraam, mida pigem ei tasu süüa.
Kondilihamass saadakse pärast käsitsi konditustamist järele jäänud kontide mehaanilisel töötlemisel. Sidekoe rohkuse tõttu on kondilihamassil lihast erinev keemiline koostis ja oluliselt väiksem toiteväärtus. Kuna kondilihamass on mikrobioloogiliselt kiiresti riknev, siis tohib seda kasutada üksnes kuumtöödeldud lihatoodetes. Kondilihamass ei ole inimesele ohtlik, aga sellel pole ka toiteväärtust.
«Kondilihamassi ei loeta lihasisalduse protsendi arvutamisel lihaks. Nii lihtne ongi – see pole liha,» rääkis Kruustük. Paljudes viinerites leidub seda kanalihamassi nime all.
Tema sõnul on tarbija viimastel aastatel hakanud eelistama kvaliteetseid lihatooteid. Seetõttu on paljud Eesti tootjad vähendanud toodetes kondilihamassi osakaalu. Nüüd, mil toiduainete hinnad on hüppeliselt tõusnud, võib tagasi tulla aeg, kui hakatakse otsima odavamat toorainet.
«See on odav, sest see on kondilihamass. Madala kvaliteedi ja peaaegu olematu toiteväärtusega «kaabe»,» märkis Kruustük. «Poes võib aga näha, et mõnigi tootja lisab seda lihapallidesse, pihvidesse, keeduvorsti, viineritesse, sardellidesse, poolsuitsuvorsti sisse. Mõni selline toode on päris populaarne – Nielseni andmetel on päris mitu neist toodetest oma kategooria populaarsem valik Eesti kauplustes,» lisas ta.
Kondilihamassi tehakse peamiselt kanakontidest ning vähesel määral seakontidest. Mäletsejaliste kontide kasutamine toormaterjalina lihamassi tootmiseks on Euroopa Liidus keelatud alates 2001. aastast.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)