600 Kiribati meremeest said kaheaastase koroonalõksu järel koju

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
33 atollist ja saarekesest koosnev Kiribati saareriik Vaikses ookeanis on üks maailma piirkondadest, mis ookeani veetaseme tõusu tõttu oma pindala kaotab. Vaid mõned meetrid üle veepinna kerkivatel saartel elab kokku 120 tuhat inimest ning kuna saartel napib töökohti, töötab suur osa neist meremeestena.
33 atollist ja saarekesest koosnev Kiribati saareriik Vaikses ookeanis on üks maailma piirkondadest, mis ookeani veetaseme tõusu tõttu oma pindala kaotab. Vaid mõned meetrid üle veepinna kerkivatel saartel elab kokku 120 tuhat inimest ning kuna saartel napib töökohti, töötab suur osa neist meremeestena. Foto: David Gray

Eile jõudsid koju viimased Vaikse ookeani saareriigi Kiribati meremehed, kes koroonapandeemiast põhjustatud logistikaprobleemide tõttu olid kaheks aastaks maailmameredel liikuvatele laevadele lõksu jäänud. 

Rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide ja ametiühingute pingutuste tulemusena jõudsid eile viimaks tagasi kodusaartele viimased kuus meremeest rohkem kui 600 Kiribatilt pärit meretöötajast, kes koroonapandeemiast põhjustatud segaduste pärast olid pidanud erinevatel laevadel juba kaks aastat kojusõitu ootama, teatas rahvusvahelise merenduskoja esindaja.  

Sellega lõppes kaks aastat kestnud rahvusvaheline repatrieerimisoperatsioon Kiribatilt pärit laevatöötajate koju aitamiseks. Meremeeste tagasi viimist saareriiki takistasid rahvusvahelised reisipiirangud, mis piirasid laevafirmade meeskonnavahetuste tegemist juba koroonapandeemia esimestest päevadest alates, kuid eriti keeruliseks tegi kiribatilaste olukorra nende kodumaa valitsuse kehtestatud nulltolerants koroonaviiruse suhtes. 

Kiribati valitsuse otsuste tulemusel kehtisid saarestikus täielikud reisipiirangud nii laevade kui lennukitega saabuvatele sisenejatele. Jõupingutused kiribatilaste koju toimetamiseks algasid juba 2021. aasta alguses, kui esimeste saareriigi meretöötajate lepingud lõppesid ning nad hakkasid otsima viise Saksamaalt ja Taanist koju pääsemiseks. Tööandjad varustasid nad küll ajutise elamispinna ja toimetulekutoetusega, kuid Kiribati sisenemisreeglitele vastavate dokumentide täitmine osutus aeganõudvaks ja keeruliseks.

Kõik kojupöördumist ootavad meremehed said välismaal kätte kaks reisimiseks vajalikku vaktsiinidoosi, kui nad veel polnud tööandja poolt vaktsineeritud. Siiski ei aidanud see sageli neil koju pöördumist kiirendada. Kuigi üksikud grupid Kiribati meretöötajatega said loa naasta kodusaartele juba 2020. aasta lõpul ning aprillis ja novembris 2021, jäid paljud neist jätkuvalt välismaale. Mõned pidid jääma ootele laevadele, kus neil töölepingud olid ametlikult lõppenud, osa majutasid tööandjad ajutistesse elukohtadesse maailma sadamalinnades. 

Rahvusvahelise merendusorganisatsiooni IMO peasekretär Kitack Lim ütles, et on lõpptulemusega rahul: «Meresõitjad on lõpuks naasnud oma armastatud perekondade juurde, pärast seda kui mõned neist on olnud meredel lõksus kaks aastat. Täname koostöö eest kõiki osapooli nii merenduses, ametiühingutes, valitsustes ja ÜRO-s,» ütles Lim.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles