/nginx/o/2021/10/26/14167822t1hc969.jpg)
Euroopa Komisjon on tulnud välja direktiivi ettepanekuga, mis paneb ettevõtetele mitmeid uusi kohustusi seoses äriühingute kestliku juhtimise ning inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse täitmisega. Ehkki Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetab ettepaneku eesmärki, nähakse selles ka palju sellist, mis takistab ettepanekuga edasi minemist.
Kaubanduskoda peab oluliseks direktiivi ettepaneku eesmärki integreerida kestlikkus äriühingute juhtimispõhimõtetesse ning suunata äriühinguid tegema äriotsuseid, mis arvestavad nii inimõigustega kui ka kliima- ja keskkonnamõjudega.
Samas näeb koda mitmeid problemaatilisi kohti, mille tõttu võib direktiivi rakendamine osutuda praktikas väga keeruliseks kui mitte võimatuks ning tuua kaasa nii kulude kui ka koormuse kasvu nii äriühingutele kui ka järelevalveasutustele. Lisaks on koja hinnangul oht, et direktiiv vähendab märgatavalt äriühingute paindlikkust soovitud eesmärkide saavutamisel.
Seetõttu on koja esimene eelistus direktiivi ettepanekuga mitte edasi liikuda. Kui selline lahendus ei leia toetust, siis tuleb direktiivi ettepanek koja sõnul kriitiliselt üle vaadata, selles tuleb teha mitmeid põhimõttelisi muudatusi, et direktiivi sõnastus oleks selge ja üheselt arusaadav ning lisanduv koormus oleks võimalikult madal ning proportsionaalne saadava kasuga.
Kaubanduskoja hinnangul on direktiivi ettepaneku kõige suuremaks kitsaskohaks see, et ettepanek paneb äriühingule täiendavaid kohustusi ja vastutuse seoses äriühingu äripartneri inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse täitmisega ning teatud juhtudel võib see vastutus ulatuda isegi äripartneri äripartnerini või veelgi kaugemale väärtusahelas.
Äriühingul on koja hinnangul teatud juhtudel väga keeruline reaalselt kontrollida, kas tema äripartner või tema äripartneri äripartner täidab inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust. Äriühing saab nõuda selle kohta äripartnerilt kinnitust, kuid see ei taga, et äripartner ka tegelikkuses sellist hoolsuskohustust täidaks.
Näiteks kui äriühingu äripartner asub Aafrikas või Aasias, siis on Eestis asuval äriühingul väga keeruline reaalselt kontrollida, kas äripartner täidab või ei täida oma hoolsuskohustust. Lisaks on ka Eestis asuval järelevalveasutusel keeruline teostada kontrolli selle üle.
Koja hinnangul peab direktiivi ettepanekus olema selgelt kirjas, et uued nõuded kohalduvad üksnes äriühingule endale või siis üksnes äriühingu otsesele lepingupartnerile, mitte kogu tarne- või väärtusahelale. Selline lahendus tagab, et äriühingutele ei lisandu ebamõistlikke kohustusi ja tema vastutus ei ole ebamõistlikult lai.
Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleb uusi nõudeid hakata täitma äriühingutel, kus töötab üle 500 töötaja ja mille netokäive on üle 150 miljoni euro. Teatud juhtudel lisanduvad uued nõuded ka nendele äriühingutele, kus on üle 250 töötaja.
Koja hinnangul avaldab ettepanek märkimisväärset mõju ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Põhjus peitub selles, et suurettevõtted kannavad ettepanekuga lisanduvad hoolsuskohustused suure tõenäosusega üle nendega samas tarne- või väärtusahelas tegutsevatele ettevõtetele. Sellega lisanduks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele märkimisväärne halduskoormus ja kulude kasv.
Sellise negatiivse mõju leevendamiseks tegi koda ettepaneku muuta direktiivi kohaldamisala kitsamaks, et see kohalduks üksnes nendele ettevõtetele, kus on üle 1000 töötaja.
Direktiivi ettepanek paneb äriühingutele inimõiguste- ja keskkonnaalase hoolsuskohustuse, mis koosneb kuuest meetmest.
Äriühingud peavad lõimima hoolsuskohustuse kõikidesse äripõhimõtetesse ning ettevõtetel tuleb välja töötada hoolsuskohustuse poliitika, mida tuleb uuendada igal aastal.
Äriühingutel tuleb oma tegevuses, tütarettevõtete tegevuses ning oma väljakujunenud otseste või kaudsete ärisuhete tasandil kindlaks teha tegelik või võimalik kahjulik mõju inimõigustele ja keskkonnale.
Äriühingutel tuleb ennetada või leevendada kindlaks tehtud kahjulikku mõju inimõigustele ja keskkonnale, lõpetada tegelik kahjulik mõju ja vähendada selle ulatust. Äriühingutel tuleb luua kaebuste esitamise kord ja seda hallata.
Äriühingud peavad jälgima oma hoolsuskohustuse põhimõtete ja meetmete tulemuslikkust. Äriühingud on kohustatud esitama avalikult teavet hoolsuskohustuse täitmise kohta.
Direktiivi ettepanekust tuleb äriühingutele veel teisigi nõudeid. Näiteks äriühingute juhid peavad hoolitsema selle eest, et äriühing järgiks hoolsuskohustusi ja need oleksid integreeritud ettevõtte strateegiasse.
Direktiivi ettepanek paneb suurematele äriühingutele ka kohustuse võtta vastu kava kindlustamaks, et äriühingu ärimudel ja strateegia oleksid kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 kraadini kooskõlas Pariisi kokkuleppega.
Hetkel käivad direktiivi ettepaneku üle läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil ning seega võib direktiivi tekst veel muutuda. Eesti peab direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist. Hetkel ei ole täpselt teada, millal direktiiv jõustub.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)