R, 27.05.2022

Eesti võiks maavarade kaevandamisega tulu teenida

PM Majandus
Eesti võiks maavarade kaevandamisega tulu teenida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kristen Michal, riigikogu majanduskomisjoni esimees.
Kristen Michal, riigikogu majanduskomisjoni esimees. Foto: Remo Tõnismäe
  • Eesti maapõues on tõenäoliselt kulla- ja hõbedamaaki
  • Kaevandamine eeldab pikki ja kulukaid uuringuid

Eestil oleks tõenäosus piisava rahastuse korral paari-kolme aasta pärast teenida tulu kohalike maavarade kaevandamiselt, ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal.

Eesti Geoloogiateenistus on jõudnud faasi, kus teha põhjalikumaid uuringuid meie rahvusliku rikkuse, maavavarade kasutuselevõtu võimaluste kohta.

«Lisarahastuse saades on paari-kolme aasta pärast suurem tõenäosus, et Eesti saab riigina keskkonnahuvisid arvestades tulu teenida mitmesuguste maavarade kaevandamiselt,» märkis Michal pärast riigikogu majanduskomisjoni koosolekut, kus saadi ülevaade majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) maavarade osakonna ja geoloogiateenistuse tööst, sealhulgas fosforiiti puudutavast uurimistööst ja proovikividest.

«Komisjonis jäi täna ka kõlama soovitus, et ehkki oodatav kasu maksumaksjale võib olla suur, tuleb siin kiirustada aeglaselt. Teha targad tehnoloogilised valikud lisauuringutega, et luua teadmiste baasilt võimalus erasektoriga koostööks eesmärgiga varusid maksimaalselt väärindada,» rõhutas Michal.

Eesti maapõu peidab kulda ja hõbedat

Komisjoni aseesimees Sven Sester märkis, et maavarade kättesaamine maapõuest on praegu suurim küsimärk.

«Kiusatus hinnalisi maavarasid kiiresti kasutusele võtta on suur, kuid suur on ka proovikivi – välja tuleb arendada selline haruldaste muldmetallide fosforiidist eraldamise tehnoloogia, mis oleks ühelt poolt majanduslikult tasuv ja teisalt ei kahjustaks Eesti loodust,» kinnitas Sester ja lisas, et nõudlus uute tehnoloogiate järele on viimastel aastatel kasvanud ning Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis käib selle kallal ka töö.

Samuti puudutati istungil seda, et Eesti maapõue sügavamates kihtides on tõendatud kulla ja hõbeda maagistumist sarnaselt Soomele ja Rootsile. Peale selle on Eestis plaanis kolm geotermaalenergia katseprojekti.

Geotermaalenergia on põhimõtteliselt olemas igal pool, kuid selle maksumus sõltub sellest, kui sügavalt seda ammutada tuleb. Eestis tuleks selle kättesaamiseks minna sügavale maa alla, kuid et Eesti naabrite hulgas on geotermaalenergia kasutusele võtnud riike, siis on otstarbekas selle võimalikkust uurida ka Eestis.

Märksõnad
Tagasi üles