/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/09/09/14057048t1hb7fc.jpg)
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul ei ole praeguse kõrge inflatsiooni leevendamine tarbimismaksude – käibemaksu ja aktsiiside – alandamise teel mitmel põhjusel kuigi tõhus.
Ministeerium: tarbimismaksude alandamine inflatsiooni ei leevenda (3)
Probleemid seisnevad tema sõnul kolmes aspektis. «Esiteks ei tegele maksualandamine inflatsiooni algse põhjusega, vaid sümptomite leevendamisega. Maksude alandamine jätab mulje, justkui oleks defitsiitsuse tõttu liiga kõrge hinnaga kauba pakkumine turul suurenenud ilma, et tegelikult ühtegi kaupa turule lisanduks või konkurents turul paraneks,» kirjutas Lättemäe rahandusministeeriumi ajaveebis.
Näiteks toob ta välja, et kütuseaktsiiside puhul ühtegi lisaliitrit naftat ju maksualandamine turule juurde ei tooda. Seega struktuurselt turu enda olukord ei parane ja see hakkab meetme tõhusust ajas kahandama.
Eelkõige on Lättemäe sõnul põhjuseks see, et isegi kui esimese hooga võib ettevõtja anda kogu maksualanemise mõju tarbijale hinnavõiduks, siis pikema aja jooksul jaguneb maksualanemisest igal juhul ka ettevõtjate täiendavaks kasumiks.
Teiseks on tema sõnul maksude alandamisel teatav nõudlust suurendav mõju ja see töötab inflatsiooni vähendamise soovile vastu.
Kolmandaks on Lättemäe sõnul selline meede majandusliku ebaefektiivsuse kõrval ka rahaliselt ebaefektiivne, sest meetmega kaasneb püsiv rahaline kulu riigieelarvele.
Kõik inflatsioonitegurid ilmnevad praegu korraga
Teised inflatsiooni ohjamise meetmed – intresside tõus, riigieelarve defitsiidi vähendamine, regulatsioonide muutmine pakkumise ja konkurentsi kasvu soodustamiseks – ei too tema sõnul aga suurt rahalist kulu. «Pigem vastupidi, keskpankade tulud kasvavad laenudelt teenitav intressitulu võrra ning riigieelarve defitsiidi vähendamine aeglustab riigi võlakoormuse kasvu,» märkis ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja.
«Sellise kulu teke toob riigile alati kaalutluskoha, kas samaväärse summa suunamine sihitult neile, kes on hinnatõusust kõige haavatavamad, piiraks vaesusriski suurenemist ja ettevõtete konkurentsivõime halvenemist hoopis tõhusamalt,» lisas Lättemäe.
Tema sõnul teebki praegusele inflatsioonile majanduspoliitikaga reageerimise väga keerukaks asjaolu, et järsu hinnatõusu on tekitanud kõikide inflatsioonitegurite ilmnemine ühekorraga – nõudluse elavnemine, pakkumispoolsed tarneraskused, rohepöördest tingitud elektrijaamade sulgemine Euroopas.
Pikemas perspektiivis tagab Lättemäe sõnul majanduses tervikuna madalaima hinnataseme see, kui keskpankade intressipoliitika kõrval lasta majandusel endal kohaneda kirjeldatud pakkumispoolsetest põhjustest tulenenud uue hinnatasemega turumajandusmehhanismide kaudu.
«Venemaa algatatud sõda näitab, et tegelikult on vaja muutuda energiatõhusamaks, ettevõtjatel hajutada tarneriske, leida viise tootmise tõhustamiseks ja suurendada investeeringuid energiapakkumise kasvuks. Hinnasignaalid annavad vajalikud ajendi turule nende teemadega tegelemiseks. Laiaulatuslike ja kõiki osapooli hõlmavate toetuste puudus on ka see, et riigi sekkumine muudab ostjad ja müüjad laisemaks, et turuajendite teel hinnasurveid leevendada,» selgitas ta.
Riik keskendub vaesusriski vähendamisele
«Tõsiasi on ka see, et sel aastal on keskmise reaalpalga kasv negatiivne, seda ennustab ka rahandusministeeriumi kevadprognoos. Siin ei tohi jätta tähelepanuta, et kõrge hinnakasv mõjutab kõige rohkem just madalama sissetulekuga inimesi, kuna nende kokkuhoiuvõimalused on piiratud ning toidu ja energiahindade tõus lööb neid veelgi valusamalt kui keskmise hinnatõusu number näitab,» netis Lättemäe.
Vaesusriski ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine on tema sõnul teemad, millele tuleb hinnataseme kiire tõusu perioodil rohkem tähelepanu pöörata. See võimaldab leevendada ostujõu langust just neile, kes sellega kõige suuremas hädas on ning teiseks on selline lähenemine riigile jõukohane.
«Laiapõhjaline globaalse hinnatõusu kompenseerimine kõikidele ettevõtetele ja majapidamistele käib riigile paraku üle jõu, sihitult abivajajaid toetada on aga võimalik,» märkis Lättemäe.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 3,6 protsenti ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 18,8 protsenti.