Naftaembargoga venitamine töötab Kremli huvides, selle vastu aitaks tollide kehtestamine

Marshalli saarte lipu all seilav tanker Sunny Liger Põhjamerel, mis vedas Vene diislikütust Amsterdami ja mille lossimisest Hollandi sadamatöölised keeldusid. Foto: PAUL MARTENS

Tänu ebakindlusest tingitud energia kallinemisele teenib Venemaa praegu nafta- ja gaasimüügist veidi alla miljardi euro päevas. Bruegeli analüütikute hinnangul oleks naftaembargost tõhusam meede kehtestada Vene energiaimpordile tollimaks.

Euroopa Liidu plaan kehtestada naftaembargo Venemaale alles aasta lõpus võib lähikuudel liikmesriikidele rohkem haiget teha kui Putinile, kirjutas Yle. Vene naftat liigub tankeritega praegu palju, eriti Vahemerel, kuid ka Läänemerel käib endiselt vilgas tankerite ralli. Kauplejad varuvad idanaabri naftat nii kaua kui vähegi suudavad.

Teatavasti tegi Euroopa Komisjon nädala keskel ettepaneku kehtestatakse Vene naftale järkjärguline embargo, mis tähendab, et toornafta impordist loobutakse kuue kuu jooksul ja rafineeritud naftatoodete import lõpetatakse selle aasta lõpuks. Väidetavalt tahetakse erimeelsuste tõttu teha Ungarile, Slovakkiale ja Tšehhile erand nii, et riikidel jääks aega kuni 2024. aasta lõpuni oma energiaimpordile alternatiivide leidmiseks, kuna nemad saavad suurema osa oma naftatoodetest just Venemaalt ja tarnete ümbermängimine on väga keerukas. Ungari on aga teatanud, et vajab Vene naftast loobumiseks vähemalt viit aastat ja seisab sanktsioonidele vastu.

Paraku töötab embargoga venitamine Kremli hüvanguks. Kuni aastavahetuseni saavad naftamaaklerid osta Siberi naftat oma äranägemise järgi ja venelased saavad sel ajal otsida eurooplaste asemele uusi kliente.

Aprilli alguses keelas küll EL Vene tankeritel liidu sadamatesse sisenemise, kuid nii Vahemerel kui ka Läänemerel veetakse endiselt palju Vene naftat, mis on lihtsalt liikunud teistes riikides registreeritud tankeritele. Näiteks Kreeka laevad veavad kaks korda rohkem Vene naftat kui enne Venemaa sissetungi Ukrainasse. Seejuures ekspordib Venemaa viimastel nädalatel tankeritega naftat üle viiendiku võrra rohkem kui enne sõda veebruaris.

Samuti ostavad Lääne ettevõtted endiselt idanaabri naftat, mille päritolu ja sihtsadamaid on keerulisem kindlaks teha, sest Venemaal laaditakse tankereid ilma, et saatelehtedelt leiaks teavet lõppsihtkoha kohta. Selliste vedude arv on sõja algusest saadik mitmekordistunud, kirjutas Wall Street Journal. Samuti varjatekse nafta päritolu selle segamisega. Vene nafta segatakse kokku mujalt tarnitud naftaga ja seda nimetatakse «Läti» või «Türkmeeni» seguks.

Bruegeli mõttekoja analüütikute hinnangul oleks energiaimpordi tollimaks tõhusam meede kui täielik embargo. Bruegeli teadlaste sõnul ei jäta see Kremlil aega eurooplaste asemele uusi kliente hankida.

Kuna kütusehinnad on omavahel seotud, siis võivad ka gaasihinnad embargo kehtestamisel Euroopas tõusta. «See tähendab, et Venemaa tulud võivad ELi impordikeelu tõttu lühiajaliselt suureneda,» ütles Bruegeli vanemteadur Georg Zachmann Reutersile. Tema hinnangul oleks naftaembargost tõhusam surve avaldamise vahend kogu Venemaa importenergiat hõlmav tollimaks, sest siis jätkuks nafta voolamine Euroopasse, kuid EL saaks osa Putini naftakaubanduse kasumist endale ja viimasel jääks sõjamasina käimas hoidmiseks vähem raha.