Arenguseire keskuse hinnangul on Eesti maksusüsteemis rõhk kasvamas ja see olukord vajab tähelepanu.
Arenguseire: Eesti maksusüsteem vajab tähelepanu (2)
Arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov kirjutab keskuse blogis, et sotsiaalmaksubaasi õõnestavad tööealise rahvastiku kahanemine ja inimeste liikumine palgatöölt iseseisvaks teenuseosutajaks, mis vähendavad sotsiaalmaksuga maksustatavat palgatulu. Samal ajal vanemaealiste osakaal ühiskonnas järjest kasvab ning koos sellega ka vajadus tervishoiuteenuste ja pensionide järgi, mida sellestsamast sotsiaalmaksust rahastatakse.
Arenguseire keskus on hinnanud, et sotsiaalkaitse eelarvepuudujääk võib aastaks 2035 ulatuda 2,5 miljardi euroni. Kui käärid ravi- ja pensionikulude ning sotsiaalmaksu laekumiste vahel suurenevad, tuleb raviks ja pensionideks ressursse mujalt juurde leida. See survestab riigi maksutulusid tervikuna.
Kaugemale tulevikku vaadates tuleb Danilovi sõnul arvestada, et keskkonnaheidet ja -koormust vähendades kuivab kokku ka tulu, mida toovad näiteks süsinikdioksiidi (CO2) heitega seotud maksud või saastetasud. Arenguseire keskus arvutas seejuures, et kütuseaktsiisist saadavad tulud langevad 100 miljoni euro võrra juba aastaks 2030, kui elektriautosid võetakse Eestis kasutusele tempos, mis vastab Keskkonnauuringute Keskuse prognoosidele.
Kokkuvõttes jõuame Danilovi sõnul olukorda, kus palgatulu pealt korjatav sotsiaalmaks ei anna meile enam senisel tasemel tervishoidu ja pensionit ning ligikaudu kümne aasta pärast ei anna ka keskkonnamaksud enam oma varasemat panust näiteks teedevõrgu korrashoidu. Aga ühiskonna ootused taristule ja vajadus sotsiaalteenuste järele kasvavad, mitte ei vähene.
Danilovi sõnul võib rajada lootused sellele, et teised maksubaasid hakkavad senisest paremini tööle, ilma et peaksime maksusüsteemis midagi muutma. "Ja tõesti, näiteks tarbimismaksud toovadki juba varasemast rohkem sisse, kuna nii kasvanud energiahinnad kui Ukrainas toimuva sõjaga kaasnev hinnatõus kasvatab käibemaksutulu. Aga paraku pole see täiendav laekumine riigi vaatenurgast puhastulu. Teise käega vajavad tõstmist toimetulekutoetused. Kõne all on ka kütuseaktsiisi või toidukaupade käibemaksu võimalik langetamine toimetuleku toetamise eesmärgil," nentis ta.
Nimelt on tarbimismaksude tase Eestis Euroopa Liidu (EL) keskmisega võrreldes juba varasemalt kõrge – 42 protsenti maksutulust, liidu keskmine on 28 protsenti – ning tegemist on regressiivsete ehk ühiskondlikku ebavõrdsust suurendavate maksudega – vaesemad maksavad neid oma sissetulekust suhteliselt rohkem kui jõukad, kuna suurem osa nende sissetulekust kulub tarbimiseks ära.
Vastuoluline teema on Danilovi sõnul ka kapitalimaksud, mis on Eestis kolm korda madalamad kui EL-is keskmiselt, aga samas on see meie ettevõtluskeskkonna peamine tõmbenumber.
Teatud julgustust pakub arenguseire juhile siiski rahvusvaheline kontekst, kus maksuvaldkond on praeguses polariseeruvas ja killustuvas maailmakorras üks väheseid, milles rahvusvaheline koostöö pole hoogu kaotanud. "Vastupidi, liigutakse tempokalt ühtsemate reeglite ja laiemate kokkulepete suunas. See on ajendatud nii võitlusest maksuparadiisidega kui ka probleemidest õiglase maksupanuse kättesaamisega suurtelt digiteenuste ettevõtetelt," märkis ta.
«Kui läänemaailm liigub ühtsemate maksureeglite suunas, väheneb mänguruum klassikaliseks maksukonkurentsiks madalate maksumäärade abil. See ei pruugi olla tingimata halb uudis. Uueks konkurentsieeliseks võib kujuneda maksusüsteemi lihtsus ja kliendisõbralik maksude administreerimine, sealhulgas digiteenused. Eestil on siin tugevad trumbid olemas. Lihtne ja arusaadav süsteem ning maksude tasumise ja tagastamise kiirus ja operatiivsus kujutavad juba praegu endast paljude investorite jaoks tugevamat konkurentsiargumenti sihtriikide vahel valimisel kui väikesed erinevused maksumääras,» selgitas Danilov.
Arenguseire keskuse juhataja toob välja, et kapitalimaksude üks alaliike on varamaksud, mis on Eestis viis korda madalamad kui EL-is keskmiselt. «Kuuleme sageli, et me pole veel nii rikkad, et varamakse suurendada. Ehk tõesti. Teisest küljest on majanduses tänu aastaid kestnud rahatrükile kujunenud olukord, kus passiivne tulu näiteks kinnisvara omamisest ületab aktiivset tulu, mida on võimalik teenida ettevõtjana tegutsedes. Selline olukord õõnestab majanduse pikaajalist tootlikkust,» kirjeldas ta.
Danilov küsib, kas kompromiss saaks olla näiteks maksustada kinnisvara alates poole miljoni või miljoni euro väärtusest. Võrdluseks, kinnisvara mediaanväärtus leibkonna kohta Eestis oli 2019. aastal 81 000 eurot, seega sellistes suurusjärkudes lävend jätaks 99 protsenti leibkondadest puutumata. Kinnisvara kui maksubaas on Danilovi sõnul ka üks kõige tulevikukindlamaid, seda pole lihtne varjata ega saa seda ka riigist välja viia.