L, 28.01.2023

Päike sirab ja tuul puhub mõlemal pool Soome lahte aga elekter on Eestis neli korda kallim

Erkki Erilaid
Päike sirab ja tuul puhub mõlemal pool Soome lahte aga elekter on Eestis neli korda kallim
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Päikesepargi rajamine Viljandis.
Päikesepargi rajamine Viljandis. Foto: Elmo Riig

Elektribörs ei toimi: täna maksab Eestis elekter 4,4 korda rohkem kui Soomes, ehkki tuult ja päikest jagub energiatootmiseks siingi küllaga.

Kui Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas maksab elektri megavatt-tund täna keskmiselt 158,65 eurot, siis Soomes kõigest 36,07 eurot. Kui mullu mais olid Eesti ja Soome hinnad enam-vähem võrdsed, siis täna on Eestis elekter mullusega võrreldes 2,5 korda kallim ja Soomes eelmisest aastast märkimisväärselt odavam.

Eesti Energia pressiesindaja Priit Lutsu sõnul on hinnaerinevuse põhjused samad mis varemgi. «Soome tuleb Rootsist odavat energiat ja ka Soome siseriiklik tuuletoodang on kõrgel tasemel,» kirjeldas Luts.

Põhja-Rootsis ja Põhja-Norras maksab elekter täna vaid pisut üle 5 euro MWh, kuid lõunapiirkondades on hinnad kordades kallimad, sest ühenduste läbilaskevõime on piiratud. Kui ühendusi oleks kõikjal piisavalt, näeksime vähemasti teoreetiliselt sarnast hinda igal pool.

«Soomest liigub elekter edasi Eesti suunas, aga kuna Baltikumi nõudlus on suurem kui ühenduste läbilaskevõime, on hind Eestis kõrgem ning Lätis ja Leedus omakorda veel kõrgem.»

Elektrihinnad täna erinevates piirkondades (euro/MWh)
Elektrihinnad täna erinevates piirkondades (euro/MWh) Foto: Eesti Energia

Luts lisas, et kuna Baltikumis pole veel piisavas mahus tuule- ja päikeseparke, käivituvad nõudluse katmiseks kallimad jaamad. «Hinda kujundavad juba pikemat aega gaasijaamad, mille sisendkütus on teatavasti kallis.»

Kui vaadata Eleringi tänaseid tootmise ja tarbimise andmeid, siis suudetakse Eestis täna tipptundidel toota maksimaalselt umbes 125 MWh tuuleenergiat ja 240 MWh päikeseenergiat, kuid tarbimine ulatub tipptundidel üle 800 MWh. Seega oleks hinna langetamiseks vaja juurde vähemasti teist sama palju roheenergiat kui me seni toota suudame.

Ekspertide hinnangul on lubamatu, kuidas roheenergia projektid ikka veel aastaid venivad. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis eile, et elektribörsile lootma jäämine on olnud Eestis suur viga ja elektribörsi turureeglid ei soosi hinnakonkurentsi. Ta nentis, et rohepöörde raames on pruuni elektri tootmine riiklikult kiiresti lõpetatud, kuid roheenergia võimaluste loomisel ei ole suudetud luua sobivat keskkonda ning isegi päikese- ja tuuleparkide ehitustempot hoiavad tagasi administratiivsed tingimused. «Rohelise energia salvestusvõimaluste osas ei paista veel tunneli lõpus isegi valgust,» möönis Luminori peaökonomist.

«Elektritootmisvõimsusi on vaja lähiaastatel juurde, mis tooks hinna tulevikus taas allapoole. Seni on vaja tarbijatele hinnakasvu kompenseerida selliselt, et see hinnakasvus ei väljendu. Rohepööre peab olema õiglane ja kaasav,» toonitas ökonomist.

«Eesti on valinud tee, kus energiahindadel on väga suures ulatuses lastud tarbijahindu mõjutada. See on loonud soodsa keskkonna ka kõikide teiste kaupade kallinemiseks ning palgasurveks, mis omakorda toidab hinnakasvu. Isegi aastajagu sellist hinna- ja palgakasvu on Eesti hinnakonkurentsi võimele ja majanduse tulevikule ohtlik,» hoiatas Uusküla.

Märksõnad
Tagasi üles