LNG-tüli lahendamisega on läinud kriitiliselt kiireks

Alexela kontserni juhatuse esimees Marti Hääl ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lubasid sõltumatult riigist kaid edasi ehitada. Foto: Mihkel Maripuu

• Elering ja ettevõtjad kasutavad karme läbirääkimisvõtteid.
• Pooled süüdistavad teineteist läbirääkimiste nurjamises.
• Sisulist alternatiivi Alexela ja Infortari haalamiskaile pole.

Pärast eilset pikaleveninud kriisikoosolekut Alexela ja Infortariga tunnistas majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas, et LNG-terminali haalamiskai asjus kokkuleppele jõudmisega on läinud erakordselt kiireks – vastasel juhul peab Eesti järgmise talve üle elama oma varude toel.

USA ekspresident Donald Trumpi paneb oma kuulsas raamatus «Tehingu kunst» lugejatele südametele, et tuleb tabada ära hetked, kus on targem läbirääkimiste laua tagant püsti tõusta ja minema jalutada. Samuti hoiatab ta: «Halvim asi, mida teha võite, on näidata välja meeleheitlikku soovi kokkulepet saavutada.» Näib, et Eleringi vaidluses Alexela ja Infortariga on mõlemad pooled teost hoolsalt lugenud.

Eile kohtusid majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas ja Eleringi juht Taavi Veskimägi Alexela ja Infortari esindajatega, et kokkukukkuvaid läbirääkimisi päästa. Enne seda oli alates üleeilsest käinud aktiivne teineteise süüdistamine meedia vahendusel. Esmalt ähvardas Alexela neljapäeval «õiglase hinna» puududes kai ehitamata jätta – nemad peavad allkirjastama lepinguid mere süvenduseks ja kai ehitajaga, Elering aga «demagoogitseb ja venitab läbirääkimisi».

Eile hommikul teatas Elering, et Alexela tingimused pole vastuvõetavad ei hinna ega turureeglite seisukohast – nad nõudvat, et Elering maksaks renditasuna kinni 40 miljonit eurot ehk kogu ehitusmaksumuse ja seejärel jääks ka kai Alexela omandusse. 40 miljonit tuleks maksta kahe aastaga, välja arvatud juhul, kui Elering oleks nõus garanteerima ettevõtjatele eelisõiguse käidelda terminalis ühes kuus teravatt-tunni mahus gaasi.

Kui kokkulepet ei tule, peab Eesti järgmise talve üle elama oma varudega ja gaasi asendades.

Eleringi juht Taavi Veskimägi

Kuigi Elering avaldas soovi läbirääkimisi jätkata, otsustasid ettevõtjad pärast hommikust koosolekut need lõpetada, püüdes seejuures Postimehele väita, et laua tagant lahkujaks oli hoopis Elering. «Arutelu on käinud selle üle, kas me ligi 40-miljonilise investeeringu juures peaksime aktsepteerima kahjumit 15 või 30 miljonit,» esitas oma nägemuse Alexela kontserni juhatuse esimees Marti Hääl.

Pikale veninud kriisikoosolek

Minister kutsus pooled oma laua taha kriisikoosolekule. Kell 15.30 pidi seejärel toimuma pressikonverents, mis aga aina edasi lükkus, järjest pahuramad ajakirjanikud saalis ootamas. Lõpuks jõudsid Aas ja Veskimägi kohale ja alustasid vabandustega. «Läbirääkimised jätkuvad ka järgmisel nädalal. Täna ei saa öelda rõõmusõnumit, et küsimused on lahendatud. Kummalegi poolele jäid koduülesanded, mida püüda lahendada, ja saame järgmisel nädalal uuesti kokku,» sõnas Aas alustuseks.

Veskimägi soovis omalt poolt klaarida infomüra – nimelt rõhutas ta, et ujuvterminali rent ja selle haalamiskai rajamine on kaks täiesti erinevat protsessi, millest esimene sujub plaanipäraselt. Hiljem selgus siiski, et tegelikult ei saa ka esimese protsessiga lõpuni minna, kui teine küsimus pole lahendatud. Eleringi juhi sõnul on tarvis jõuda kompromissile.

«Kui kai jääks tulevikus ettevõtjale, pole me valmis kogu kaid kinni maksma. Kui nad on valmis selle meile müüma, siis teeme kulupõhise hinna – me ei saa n-ö pimedat kulu aktsepteerida. Kui on tehtud varem arenduskulusid, mis on ka tõestatavad, siis aktsepteerime neid,» rääkis Veskimägi. Tema sõnul saab riik ka aru, et eraettevõtja soovib teenida kasumit, kuid see peab olema läbipaistev.

Must stsenaarium: varud ja asendamine

Sisuliselt tunnistasid nii Aas kui Veskimägi, et kui kokkulepet ei tule, peab Eesti järgmise talve üle elama oma varudega ja gaasi asendades. Eleringil on olemas kaitstud tarbijate varu ning riik on hankimas ühe teravatt-tunni suurust varu. Mõlemad kinnitasid, et tavatarbija gaasita ei jää, küll aga ähvardab see oht ettevõtteid.

«Viis teravatt-tundi on aasta tarbimine: sellest üks teravatt-tund on kodutarbijatele, 1,5 kaugküttele, 1,5 tööstusele ja üks äritarbijatele,» rääkis Veskimägi. Ta püüdis ka musta stsenaariumi näidata «ajutise murena». «Räägime probleemist väga lühikeses vaates, mis saab puudutada ainult äritarbijat. Teeme kõik praegu pingutusi, et see ei puudutaks kedagi.» Aasa sõnul nõuab külm talv viiest teravatt-tunnist 3,5, millest praegu on kaetud kaks – sinna alla kuuluvad nii kodutarbijad, koolid kui lasteaiad.

Kuna laeva osas on jõutud kaugemale ja tuleb teha lõplikke otsusi, siis see paneb surve ka nendele läbirääkimistele. Kummi ei saa lõputult venitada.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas

Veskimägi märkis, et kui Elering ei suuda odavat hinda välja kaubelda, peavad selle kinni maksma tarbijad gaasivõrgu tasu kaudu. Samas ei olevat eile otseselt hinnaläbirääkimisi peetud, vaid Aasa sõnul sai ministeerium pakkuda ettevõtjatele kindlustunnet, et poliitiline ja regulatiivne raamistik, mis tagab võrdse kohtlemise, on paigas. Samuti tõrjus ta endale läbirääkija rolli omistamist, nimetades end pigem arbiitriks. «Usaldan professionaalne,» kinnitas minister.

Lõputult kummi venitada ei saa

Aas möönis aga, et asjaga on läinud väga kiireks. «Kuna laeva osas on jõutud kaugemale ja tuleb teha lõplikke otsuseid, siis see paneb surve ka nendele läbirääkimistele. Kummi ei saa lõputult venitada.» Ka Veskimägi tunnistas, et laevalepingut enne kai suhtes selgusele jõudmist lukku lüüa ei saa. Tema sõnul vaadati enne kai praeguse asukohani jõudmist läbi ka võimalused Muugal ja Paldiski põhja- ja lõunasadamas ning jõuti lihtsalt kõige kiiremini arendatava variandini. «Nii ei saa läbi rääkida, et on ainult üks võimalus,» sõnas ta.

Veskimägi tegi grimassi Postimehe ajakirjaniku küsimuse peale, kas on õige mulje, et kokkulepet justkui ei soovitagi saavutada. «Vale mulje. See on võit kõigi jaoks. Oleme valmis tegema kompromissi. See pole lahendus, et Elering ehk Eesti gaasitarbija peab võtma kõik 40 miljonit enda kanda. Saame seda kulu jagada – kas saab eraettevõtja edasi kasutada või ostame selle kai ära.»

Infortar ASi juhatuse esimees Ain Hanschmidt ütles pärast arvatust pikemaks veninud kokkusaamist, et pooled läksid lahku töise meeleoluga, kuna järgmisel nädalal lähevad läbirääkimised ju edasi. «Meil on rida küsimusi, millele ootame vastuseid. Eks siis järgmisel nädalal kuuleme, kas teine pool annab need vastused. Midagi rohkemat ei tahaks hetkel kommenteerida.»

Küsimusele, kas pärast õhtust kohtumist on kokkuleppe sõlmimine tõenäolisem kui hommikul, kui poolte suust kostis teineteise aadressil teravat kriitikat ja koguni ähvardusi läbirääkimised lõpetada, vastas Infortari juht küsimusega: «Aga mis nemad sellise küsimuse peale vastasid? Ütleme siis, et meie tegutseme ja teeme sadama ehituseks ettevalmistustöid edasi, sest meile on oluline kindlustada oma klientide vajadused. Fakt on, et püüame lahenduse leida, midagi rohkemat on hetkel raske kommenteerida.»