Pikale veninud kriisikoosolek
Minister kutsus pooled oma laua taha kriisikoosolekule. Kell 15.30 pidi seejärel toimuma pressikonverents, mis aga aina edasi lükkus, järjest pahuramad ajakirjanikud saalis ootamas. Lõpuks jõudsid Aas ja Veskimägi kohale ja alustasid vabandustega. «Läbirääkimised jätkuvad ka järgmisel nädalal. Täna ei saa öelda rõõmusõnumit, et küsimused on lahendatud. Kummalegi poolele jäid koduülesanded, mida püüda lahendada, ja saame järgmisel nädalal uuesti kokku,» sõnas Aas alustuseks.
Veskimägi soovis omalt poolt klaarida infomüra – nimelt rõhutas ta, et ujuvterminali rent ja selle haalamiskai rajamine on kaks täiesti erinevat protsessi, millest esimene sujub plaanipäraselt. Hiljem selgus siiski, et tegelikult ei saa ka esimese protsessiga lõpuni minna, kui teine küsimus pole lahendatud. Eleringi juhi sõnul on tarvis jõuda kompromissile.
«Kui kai jääks tulevikus ettevõtjale, pole me valmis kogu kaid kinni maksma. Kui nad on valmis selle meile müüma, siis teeme kulupõhise hinna – me ei saa n-ö pimedat kulu aktsepteerida. Kui on tehtud varem arenduskulusid, mis on ka tõestatavad, siis aktsepteerime neid,» rääkis Veskimägi. Tema sõnul saab riik ka aru, et eraettevõtja soovib teenida kasumit, kuid see peab olema läbipaistev.
Must stsenaarium: varud ja asendamine
Sisuliselt tunnistasid nii Aas kui Veskimägi, et kui kokkulepet ei tule, peab Eesti järgmise talve üle elama oma varudega ja gaasi asendades. Eleringil on olemas kaitstud tarbijate varu ning riik on hankimas ühe teravatt-tunni suurust varu. Mõlemad kinnitasid, et tavatarbija gaasita ei jää, küll aga ähvardab see oht ettevõtteid.