Ursula, aita: Kaja Kallas palus Euroopa Komisjonilt abi, et koroonavaktsiinide lepingust välja pääseda

Covid-19 vaktsiinid. Foto: Scanpix/ Reuters/ Dado Ruvic

Ajal, mil Euroopat kimbutab energianappus ja kange inflatsioon, on üks asi, mida on küll ja veel: kuna koroonavaktsiinide tootjatega tehti Euroopa Liidu nn ühisleping, millega võeti kohustus kindla summa ulatuses vaktsiine 2024. aastani vastu võtta, siis on tekkinud olukord, kus kogu Euroopa on piltlikult öeldes vaktsiinidega üle ujutatud ja kõik otsivad pääseteed.

28. aprillil tegid Balti peaministrid Euroopa Komisjoni juhile Ursula von der Leyenile pöördumise, kus palusid komisjonil mõjutada vaktsiinitootjaid, et pääseda koroona haripunktis tehtud vaktsiinitellimuste karmidest tingimustest. Millised need tingimused täpselt olid, ei tea – seda lepingut pole avalikustatud põhjendusega, et see võib kahjustada ettevõtete ärihuve. Küll võib pöördumisest aru saada, et riigid on võtnud endale kohustuse regulaarselt vaktsiine vastu võtta ja nende eest tasuda.

«Kallis Ursula,» kirjutasid Balti riikide peaministrid. «...me märgime murega, et liikmesriigid seisavad silmitsi uue väljakutsega, milleks on vaktsiinide ületootmine ja ülevarustus. Vaktsiinitarned Balti riikidesse ja teistesse liikmesriikidesse jätkuvad hoolimata ebapiisavast vaktsiinide süstimisest. See seab surve alla mitte ainult logistika- ja ladustamisvõrgud, vaid tähendab ka mõjusid eelarves.» Valitsusjuhid märkisid, et probleemi süvendab asjaolu, et riigid on saamas aina lühema elueaga vaktsiine.