/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/04/11/14479106t1h4d1b.jpg)
LHV majandusanalüütik Heido Vitsur nendib, et Eesti riigil ei ole erilisi vahendeid hinnatõusu kontrollimiseks.
Vitsur: riigil ei ole väga vahendeid hinnatõusu kontrollimiseks (2)
«Ainukesed maksud ja hinnad, mille kontrollimisest või kontrollimata jätmisest kasu või kahju võib tõusta, on aktsiisikaubad. See on koht, kus saab ja tuleb hoolitseda Eesti konkurentsivõime pärast oma naaberriikidega. Aga konkreetseid inimesi maksusoodustustega toetada on üpris keeruline,» ütles Vitsur BNS-ile ja lisas, et lihtsam peaks olema toetamine läbi sotsiaalsüsteemi.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga võrreldes 3,6 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 18,8 protsenti. Majandusanalüütiku sõnul ei olnud aprillikuu tarbijahinnaindeksis võrreldes teiste talvekuudega muud erandlikku kui see, et alates aprillist lõppesid automaatselt rakenduvad kompensatsioonimeetmed.
«Aga ülejäänud hindu mõjutanud tegurid, nagu kallinenud energiakandjad ja nende kõrgenenud hinna järk-järguline kandumine teistesse hindadesse, euro odavnemine dollari suhtes ning Covidist häiritud tarneahelatest ja sõjast tingitud pakkumispoole häired ning kunstlikult toetatud nõudlus, pole eriti muutunud ega kuhugi kadunud,» möönis Vitsur.
Siiski võib LHV majandusanalüütiku sõnul tõdeda, et maailm suudab igasuguste muutustega, ka praegustega, küllalt kiiresti kohaneda. «Nii näiteks pole Covid kuhugi kadunud, kuid enamik riike on õppinud koos sellega elama ja töötama, mistõttu Covidist põhjustatud uusi tagasilööke enam eriti karta pole vaja. Ja küllap korraldatakse ka tarneahelad mõne aja möödumisel ümber. Veel ilmsem on aga see, et praegune energiakandjate hinnatase hakkab järjest kiiremini mõjutama energia pakkumist, mis omakorda hakkab energia hindu madalamale suruma. Just nii, nagu see alati on toimunud,» selgitas ta.
Samas nentis Vitsur, et paraku ei tähenda ei esimene ega ka teine asjaolu, et paari järgneva kuu jooksul võiks majanduses midagi eriti oluliselt muutuda. «On karta, et kohanemisajaks hinnad jäävadki kõrgeks,» sedastas ta.
Seetõttu on analüütiku sõnul ainuke asi, mis kindlasti hakkab aasta võrdluses hinnaindeksi suurust mõjutama, möödunud aasta võrdlusbaas. Nimelt hakkas hinnatõus kiirenema möödunud aasta mais, tõustes märtsi-aprilli 1–2 protsendilt 3,6 protsendini ja aasta lõpuks koguni 12,2 protsendini.
«Nii et isegi siis, kui majanduses erilist positiivset nihet ei toimu ja hinnad jäävad enam-vähem samale tasemele kui praegu, on täiesti võimalik, et detsembriks alaneb tarbijahinnaindeks aasta võrdluses ligikaudu 6 protsendile,» avaldas Vitsur lootust.