/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/06/14530970t1hc40f.jpg)
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul on hindade kiirel tõusul laias laastus olnud kolm põhjust – suurenenud nõudlus, tootmis- ja tarneraskused ning energia hinnatõus.
Rahandusministeerium: hindade kiirel tõusul on kolm peamist põhjust
«Esiteks oli sõjaeelselt nii Eesti kui ka maailm koroonakriisi ajal aset leidnud majandustegevuste peatamistest kiiresti väljumas, suuresti ka pandeemiaperioodi stiimulipakettide toel, ja see tõstis hüppeliselt nõudlust kaupade ja teenuste järele maailmas. Nõudluse suurenedes hinnad reeglina kasvavad,» kirjutas Lättemäe rahandusministeeriumi ajaveebis.
Teiseks vähendasid tootmis- ja tarneraskused koroonaperioodil terves maailmas tööstuskaupade tootmiseks oluliste komponentide kättesaadavust ehk pakkumist. «Pakkumise vähenemine on aga tõstnud tööstuskaupade hinda terves maailmas: kui kaupa on piiratud koguses, siis küsitaksegi klientidelt kõrgemat hinda. Ja kui nõudluse kiiret kasvu kombineerida samaaegse pakkumise vähenemisega, siis kasvavad hinnad eriti kiiresti,» selgitas ta.
Sõda võimendab probleeme
Sõda ja sanktsioonid Venemaa ja Valgevene vastu on Lättemäe sõnul neid pakkumisprobleeme täiendavalt võimendanud, sealhulgas lisanud tööstuskaupadele ka toidutoormete hinnatõusu. Lisaks on muutnud sõda algselt ajutisteks tarne- ja tootmisraskusteks peetud pakkumispoolsed probleemid püsivamaks, kuna suure tõenäosusega on soov loobuda Venemaa päritolu toodetest pikemaks ajaks.
«Kolmandaks on tööstuskaupade ja toorainete hinnatõusu kõrval kiiresti suurenenud energia hind. Oluliselt on kasvanud toornafta ja maagaasi hinnad maailmaturul, millest viimane andis Euroopas tõuke ka elektrienergia kallinemisele. Põhjuseid energiahindade tõusuks on olnud mitmeid: nii eelnevalt kirjeldatud nõudluse suurenemine, rohepöördega kaasnev fossiilkütustel toimivate elektrijaamade sulgemine osades EL riikides, aga mõistagi ka Venemaa sissetung Ukrainasse ning Venemaa katsed kasutada energiatarneid poliitilise relvana,» tõi ta välja.
Eesti puhul on mitmed tegurid Lättemäe sõnul toiminud võimendatult. «Koroonakriis jättis Eesti majandusele väiksema jälje ja majandusaktiivsus ning sellega koos ka nõudlus on meil taastunud kiiremini kui paljudes teistes riikides. Igapäevatarbimist ehk nõudlust on hoidnud tugevana ka pensioni teisest sambast välja võetud raha,» tõdes ta.
«Lisaks on meie majandus energiamahukam kui põhjanaabritel, ka tarbijate ostukorvis on Eestis energial suur osatähtsus ning enamiku tööstuskaupadest ostame maailmast sisse. Väikese avatud majandusena oleme suure osa hinnatõusust Eestisse importinud, ehkki suurenenud on ka toorme- ja energiahindade tõusu edasikandumine Eestis toodetud kaupade ja teenuste hindadesse inflatsioonispiraali kaudu. Kõigi nende tegurite koosmõjul on Eestis inflatsioon kiirenenud oluliselt kiiremini kui Euroopas keskmiselt,» lisas Lättemäe.