Inflatsioon kiirenes aprillis 18,8 protsendini

Konkurentsiamet uurib, miks peavad tarbijad maksma elektri eest 4000 eurot megavatt-tuuni eest. Foto: Madis Veltman/ Postimees Grupp

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 3,6 protsenti ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 18,8 protsenti.

Mulluse aprilliga võrreldes olid kaubad 14,4 protsenti ja teenused 27,8 protsenti kallimad, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit eelmise aasta aprilliga võrreldes enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle 40 protsendi. Kodudesse jõudnud elekter oli 119 protsenti, soojusenergia 57,7 protsenti, torugaas 237,2 protsenti kallim.

«Alates aprillist lõppesid automaatselt rakenduvad kompensatsioonimeetmed elektrienergiale, elektri võrgutasudele, kaugküttele, torugaasile ning gaasi võrgutasudele,» selgitas Trasanov. Üürid on kallinenud 34,4 protsenti.

Toidu ja mittealkohoolsete jookide ning transpordi hinnamuutused andsid kumbki kogutõusust ligi viiendiku. Möödunud aasta aprilliga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 134,3 protsenti kallinenud kartul, muud õlid 57 protsenti, jahu ja tangained 37,7 protsenti, makaronitooted 36,9 protsenti, munad 34,8 protsenti ja värske kala 30,7 protsenti. Bensiin oli 32,5 protsenti ja diislikütus 48,6 protsenti kallim.

Haridus- ja lasteasutuste indeksi tõus on ameti sõnul tingitud kohalike omavalitsuste eelmise aasta otsusest jätta üleriigiliste Covid-19 piirangute olukorras eelmisel kevadel küsimata lasteaia kohatasu.

Märtsiga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit samuti enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis siin andsid kogutõusust üle 70 protsenti. Kodudesse jõudnud elekter kallines 28,6 protsenti, soojusenergia 23,8 protsenti, torugaas 96 protsenti ja üürid 12,5 protsenti. Aprillis oli mootorikütus märtsiga võrreldes 3,8 protsenti odavam.