/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/05/05/14530518t1hcfc4.jpg)
- Aeg otsustamiseks hakkab otsa saama, hoiatab Alexela juht.
- Eleringi juht Taavi Veskimägi tõrjub süüdistusi läbirääkimiste venitamise kohta.
Energiakontserni Alexela nõukogu esimees Heiti Hääl ütles, et kui Elering pole nõus maksma õiglast hinda, jääb Paldiskisse ehitamata kai, kus saaks silduda laevad veeldatud maagaasi (LNG) lastiga.
See tähendaks, et sügisel jääb Eesti Vene gaasi meelevalda. «Minu sõnum võib olla ebameeldiv, aga minu arusaamist mööda pole midagi tehtud, et loobuda Vene gaasist, ja pole ka midagi tehtud, et LNG-terminal Paldiskisse tuleks,» ütles Hääl Postimees TV-le antud intervjuus, kus teda küsitles ajakirjanik Jelena Poverina.
Hääl ütles, et peab sel nädalal allkirjastama lepingud mere süvendustöödeks ja kai ehitajaga. «Elering venitab läbirääkimisi. Ma ei ole aru saanud, kas valitsus on huvitatud LNG-terminali ehitusest,» ütles Hääl. «See hetk on lähedal, kui tuleb öelda, et aeg on läbi ja sügiseks pole võimalik LNG-kaid teha.»
Hääl lisas, et Elering on koostanud seaduseelnõu, mille vastuvõtmisel saab riigifirmast monopoolne LNG-terminalide pidaja. «Pärast seaduse vastuvõtmist on lihtne öelda ettevõtjaile, et minge kolme tähega kohta,» sõnas Hääl.
Praegu käivad Eleringi läbirääkimised ühisettevõttega, mille moodustasid Alexela ja Eesti Gaasi emafirma Infortar. Postimehe teada pole kõnelused edenenud. Läbirääkimiste tuum on, kui kallilt rendib või ostab Elering kai, mis mõeldud LNG-laevadele.
Väidetavalt küsivad ettevõtjad 40 miljonit eurot kas ühekordse maksena või kahe aasta rendina. Alexela ja Infortar on nõus ka odavama hinnaga, kui saavad eelisõiguse terminali kasutamisel.
Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et on esitanud Alexelale ja Infortarile kolm ettepanekut lepingu tingimuste kohta. «Räägime läbi heas usus eesmärgiga saavutada kokkulepe. Me ei mõista, miks teine pool soovib seda teemat kogu aeg meediasse tuua Eleringi süüdistades,» ütles Veskimägi. «Venitamisena ei saa käsitleda seda, kui me ei ole nõus ebamõistlike tingimustega. Lõpuks maksaks kõrgema hinna kinni tarbija. Nõustuda ei saa ka eelisõigusega Soome-Eesti ühisterminalis. See ei ole Euroopa ja Eesti õigusega kooskõlas,» märkis Veskimägi.