Venemaa naftatoodang väheneb järsult ja ei pruugi kunagi täielikult taastuda

Rosnefti naftaväli Lääne-Siberis Neftejuganski lähistel. Foto: Sergei Karpukhin

Venemaa naftatoodang kukkus juba märtsis-aprillis, mais oodatakse languse süvenemist ja veelgi tõsisema hoobi peaks idanaabrile andma ELi plaanitav naftaembargo.

Venemaa naftatoodang on viimastel kuudel teinud järsu languse. Kuigi energia jäeti seni sanktsioonide nimekirjadest välja, siis finants- ja merendussanktsioonid avaldasid naftatööstusele märgatavat mõju. Märtsis vähenes tootmine poole miljoni barreli võrra ja sama palju lisandus langust ka aprillis. Energiahiiu BP (endine British Petroleum) tegevjuhi Bernard Looney sõnul võib Vene päevane naftatoodang väheneda mais juba 2 miljoni barreli võrra, kirjutas Oilprice.com.

Need barrelid ei pruugi turule naasta, sest EL tegi eile ettepaneku kehtestada aasta lõpuks täielik naftaembargo. Ilmselt ei liitu sellega esimeses etapis mõned liikmesriigid, kes on Venemaa naftast liiga sõltuvad, kuid nende otsuse mõju ei ole piirangutele kuigi suur.

Venemaa on USA ja Saudi Araabia järel suuruselt kolmas naftatootja maailmas. Eelmisel aastal ulatus riigi päevane naftatoodang 11,3 miljoni barrelini. Sellest eksporditi päevas umbes viis miljonit barrelit toornaftat ja 2,85 miljonit barrelit muid naftasaadusi. Seejuures tuli Vene naftatoodete ekspordist pea pool ehk ligi 3,4 miljonit barrelit päevas Euroopa Liitu, mis moodustas ligikaudu 27 protsenti kogu Euroopas tarbitavatest naftatoodetest.

OPEC hoiatas hiljuti, et turgudel võib Venemaa toornafta ja naftasaaduste ekspordi kadu ulatuda lähiaastatel koguni 7 miljoni barrelini päevas ning kuna paljude ülemaailmsete tootjate suutlikkus tootmismahte kiiresti suurendada on piiratud, jäävad naftahinnad lähitulevikus tõenäoliselt kõrgele. «Võime näha, et praeguste ja tulevaste sanktsioonide ning iseseisvalt Vene tarnetest loobujate tõttu kaotame Venemaa naftatootmisest ligi 7 miljonit barrelit päevas,» ütles OPECi peasekretär Mohammed Barkindo aprillis.

Venemaa ise loodab, et sel aastal kaob sõjaeelsest naftatoodangust vähem kui viiendik. See oleks ligi 2 miljonit barrelit päevas, mis on sarnane ka Rystad Energy prognoosile Venemaa naftatootmise vähenemise kohta aastatel 2021–2030. Kui Rystadi prognoosid on õiged, oleks ELi naftaembargo mõju Venemaale küllaltki väike ja suurem osa Vene naftat suunatakse teistele turgudele.

22 protsenti Vene naftatarnetest läheb juba Hinnasse. Nüüd soovib oma tarneid suurendada India, kelle naftaimpordist tuli veel jaanuaris kõigest 2-3 protsenti Venemaalt. India soovib aga osta Vene naftat suure, üle 40-protsendilise allahindlusega ehk vähem kui 70 dollariga barrelist. Märtsist maini on Indial plaanis hankida Venemaalt 26 miljonit barrelit, kuid arvestades sealseid tootmismahte, pole see teab kui suur kogus.

Hoolimata sellest, et tootmine on viimastel kuudel vähenenud, jääb ikka üha enam  ekspordiks mõeldud naftatooteid venelastele kätte. Tõenäoliselt on ka laod naftasaadusi juba pilgeni täis, mis tähendab, et üha enam puurtorne peavad töötama tühikäigul. Ekspertide sõnul vähendab see tõenäoliselt nende tootmisüksuste võimsusi ka tulevikus.

Venemaa tulevast tootmist ähvardab teinegi oht, sest riigist lahkuvad mitmed Lääne suurtootjad. See tähendab, et Venemaal ei suudeta hankida enam tänapäevaseid tehnoloogiaid, mis koos finantssanktsioonidega pankadele muudab uute naftapiirkondade arendamise Ida-Siberis keeruliseks.

Samal ajal näevad mitmed naftariigid vaeva, et täita Venemaa naftast tekkivat tühimikku. See on väga keeruline ülesanne. OPEC tõstab eeldatavasti tootmismahte vaid poole miljoni barreli võrra päevas ning USA tootjad on seadusandjate kriitika all, kuna nad on nafta hinnarallist kõvasti teeninud ning vaevlevad materjalide, seadmete ja tööjõu puudusega.

EIA viimase analüüsi kohaselt kasvab USA naftatootmine sel aastal vaid 800 000 barrelit päevas. Brasiilia suurendab oma naftatootmist, kuid selle kogutoodang on ligikaudu 3 miljonit barrelit päevas. Need ei ole head uudised ei Ameerikas, Euroopas ega mujalgi maailmas, sest et hinnad jäävad tõenäoliselt kõrgeks pikaks ajaks. Kui keegi üldse olukorrast kasu lõikab, siis on need Hiina ja India, kes ostavad Venemaa toornaftat soodushinnaga.

«Euroopa sõltuvus Venemaa energiast on olnud läbimõeldud ja aastakümneid kestnud tegevus ning vastastikku kasulik suhe. Praegu, sanktsioonide ja embargode varases faasis, võidab ikka veel Venemaa, sest kõrgemate hindade tõttu on riigi tulud oluliselt suuremad kui viimastel aastatel,» nentis Rystad Energy analüütik Daria Melnik. «Ekspordi suunamine Aasiasse võtab aega ja suuri taristuinvesteeringuid, mis toovad siiski keskpikas perspektiivis kaasa Venemaa toodangu ja tulude tugeva languse.»