/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/05/14528395t1h407b.jpg)
Põllumajandusettevõtte OÜ Estonia juht Jaanus Marrandi näeb Vene gaasist loobumisel alternatiivina head võimalust kodumaisele biogaasile. Marrandi meelest võiks üle Eesti ehitada 30–40 biogaasijaama, kus saaks kasutada näiteks sõnnikut.
Marrandi: kodumaine biogaas aitaks vähendada sõltuvust Venemaast (3)
«Meil on võimekus toota biogaasi koguses 1 teravatt-tund (TWh) ehk ligi viiendik praegusest Eesti vajadusest ja seejuures saaks kasu sellest kogu Eesti laiemalt,» märkis Marrandi pressiteates. Praegune Eesti aastane gaasi tarbimisvajadus on 5 teravatt-tundi.
Euroopa Liidu (EL) tasandil on kokku lepitud, et 2030. aastaks on põllumajanduses vaja vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust. Põllumajanduses on piimatootmine ja loomakasvatus olnud need valdkonnad, kus kasvuhoonegaaside tekitamine on kõige suurem. Marrandi märkis, et see on suur ülesanne kogu Eesti majandusele ja eriti põllumajandusele.
Marrandi rõhutas, et uute rohe-eesmärkide valguses on väga tähtis, et suudaksime oma seisukohti kaitsta ja selgitada, et me ei peaks hakkama oma põllumajandustootmist ja eriti piimatootmist vähendama olukorras, kus meie väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine on niigi väiksem võrreldes teiste ELi riikidega.
«Lisaks on meie positsioon küllalt eriline, võrreldes teiste riikidega on Eestis põllumaa osakaal territooriumist üks väiksemaid,» rääkis ta, lisades, et samas suudame piimakarja kasvatamisel konkureerida maailma parimatega, kuna elame kliimavöötmes, kus on rohusöötade tootmiseks sobiv niiskusrežiim.
Marrandi tõi välja, et ühe kilogrammi piima tootmisel moodustab kõigist kasvuhoonegaasidest metaan üle 40 protsendi. «Kliimamuutustega võitlemisel on ilmselge vajadus leida võimalusi kasvuhoonegaaside heitme vähendamiseks,» toonitas ta, lisades, et loomakasvatuses ja põllumajanduses tervikuna tekkivate kasvuhoonegaaside ehk metaani kinnipüüdmine ja selle kasutamine meie majanduses on väga hea võimalus.
Kasutamata potentsiaal
«Näen, et Eestis on biogaasi tootmispotentsiaal suuresti kasutamata. Teema on aktuaalne juba seetõttu, et gaasihinnad on tõusnud ja me soovime saavutada sõltumatust Vene gaasist ning leida alternatiivseid lahendusi. Kui me täna räägime, et LNG terminali kaudu võiks Eestisse laevaga tuua gaasi koguses 1 teravatt-tund, siis on hinnatud, et sama suure koguse biometaani on Eestis võimalik toota loomasõnnikust ning kasutada sealjuures muidki bioloogilisi jäätmeid alates rohusilost kuni toidujäätmeteni,» lausus OÜ Estonia juht.
Marrandi sõnul on olemasoleva biogaasi potentsiaali kasutamiseks võimalik ehitada üle Eesti hajutatuna ligikaudu 30–40 biogaasijaama, kus igaühe tootmisvõimsus võiks olla keskmiselt umbes 35 gigavatt-tundi.
«Nende rajamise kasuks räägib mitu olulist punkti: riskide maandamiseks oleks meil hajutatud energiatootmine ja samal ajal tekiks maapiirkondesse terve rida kõrgtehnoloogilisi töökohti. Samas oleks oluliselt vähendatud kasvuhoonegaaside hulka, mis on kasulik tegu meie kõigi elukeskkonnale ja teiseks on majandusele antud keskkonnasõbralik energiakandja,» kirjeldas ta.
Tootjad on mõttest huvitatud
Marrandi juhtis tähelepanu asjaolule, et praeguses turuolukorras on rohegaasijaamu võimalik ehitada turupõhiselt ja ilma oluliste toetusteta, kuid gaasihinna muutumist pikas perspektiivis on raske prognoosida.
Marrandi usub, et juba järgmises ELi eelarve perioodis tekivad reaalsed instrumendid ja esimestest õrnadest katsetustest jõutakse toimiva süsinikukvoodi kauplemise süsteemini. «Täna on see võimalus veel lapsekingades, aga 2030. aastatel võib selline olukord tekkida. Kui suudame biometaani tootmise olulises osas käima panna, siis tekiks Eesti põllumajandusel, kes on olnud edukas piimatootja, võimalus, kui süsinikukvoot on kaubeldav, seda ka edukalt müüa,» avaldas ta lootust.
Põllumajanduskoja hinnangul on biometaani tootmise suurendamise puhul tegemist meetmega, mida saab nii energiasõltumatuse suurendamiseks kui kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendada nüüd ja kohe – tehnoloogia ja kogemus on olemas.
«Ka põllumajandustootjate seas on huvi ja valmisolek olemas. Potentsiaali realiseerimiseks on vaja koostööd avaliku ja erasektori vahel ning selget õigusraamistikku, mis tagab tootjatele investeerimiskindluse. Investeeringuid rohegaasi valdkonnas aitaksid kiirendada ka investeeringutoetused,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.